Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Nutt: küüditamisavaldusel hääletamata jätmise põhjused on otsitud (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andres Einmann
Copy
Mart Nutt
Mart Nutt Foto: Toomas Huik

Riigikogus juuniküüditamise 75 aastapäeva avalduse algatanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikme Mart Nuti sõnul on avalduse hääletusel osalemata jätnud keskerakondlaste põhjendused otsitud ja sisaldavad valeväiteid.

Hääletamata jätnud Mihhail Stalnuhhin, Vladimir Velman ja Dmitri Dmitrijev põhjendasid seda asjaoluga, et kuna küüditatute seas oli eestlaste seas ka teisi rahvusi, tegi Keskerakond ettepaneku avalduse sõnastust muuta, kuid seda ei tehtud.

Nutt ütles Postimehele, et tegelikult arvestas riigikogu põhiseaduskomisjon keskerakondaste ettepanekuga. Nuti sõnul tõstatas Mihhail Stalnuhhin selle teema põhiseaduskomisjonis kohapeal.

«Keskerakonna ettepanek oli asendada kaks sõna «eestlased» ja «Eesti kodanikud» mõistega «inimesed» ja komisjon arvestas seda. Jäägu see nende südametunnistusele, aga kui Dmitri Dmitrijev väidab, et Keskerakonna ettepanekut ei arvestatud, ei siis vasta see tõele,» ütles Nutt.

Nuti sõnul ei olnud tema jaoks sõnastuse muutmine mingi probleem, kuna see on tõsi, et küüditatute hulgas oli lisaks eestlastele ka teisi rahvaid.

«Minu arvates keskerakondlaste ettekäänded otsitud ja nad ei soovidud selle avalduse poolt hääletada,» ütles Nutt.

Keskerakonna seitse vene emakeelega saadikut jätsid teisipäeval riigikogus juuniküüditamist puudutavale avaldusele oma hääle andmata. Riigikogu istungil olid hääletussüsteemi andmetel küll kohal, kuid jätsid hääletamata Dmitri Dmitrijev, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Valeri Korb, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman.

Riigikogu võttis teisipäeval juuniküüditamise 75. aastapäeva puhul vastu avalduse, milles ei ole ühtegi rahvust eraldi mainitud. Avalduse tekst räägib Eesti inimestest ja Eesti elanikest, mis tähendab kõiki siin elavaid inimesi, mitte ainult eestlasi.

«Täna möödub 75 aastat traagilisest päevast, 14. juunist 1941, kui tuhandeid Eesti inimesi tabas kommunistliku Nõukogude võimu verine vägivallaaktsioon. Sellel traagilisel kuupäeval vahistasid okupatsioonivõimu relvastatud esindajad ööpimeduses ja varahommikul rohkem kui 10 000 Eesti elanikku,» seisab riigikogu teisipäevases avalduses.

Avalduses märgiti, et ka 75 aastat hiljem on Eesti inimestel kohustus meeles pidada seda kuupäeva ning vägivalla ohvriks langenute traagilist saatust ja elamata jäänud elu. «Meie moraalne kohustus on totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamine ja toimunu kohta teadmise edasikandmine tulevastele põlvedele,» seisab avalduses.  

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud avaldusele kirjutasid alla 27 riigikogu liiget kõigist kuuest fraktsioonist. Avalduse poolt hääletas 83 riigikogu liiget.

Tagasi üles