/nginx/o/2016/06/15/5513397t1h9e13.jpg)
Riigikogus läbis täna kolmanda lugemise perehüvitiste seaduse eelnõu, mis koondab senised peretoetuste ja vanemahüvitiste seadused ning paneb aluse ka uuele elatisabifondi skeemile, mis tagab elatisraha laekumise lastele, kelle üks vanem oma kohustust ei täida.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse poolt hääletasid kõik kohal olnud 90 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. See tähendab, et perehüvitiste seadus on vastu võetud ja jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril.
Seadus sätestab uued elatisabi maksmise põhimõtted, mille eesmärk on parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust. Uus elatisabiskeem kindlustab, et võlglaste lapsed saavad iga kuu vähemalt 100 eurot elatist kätte.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul on Eestis piltlikult terve Narva linnatäis ehk 56 000 last, kes kasvavad üksikvanemaga ning veerand neist elavad olukorras, kus nad ei saa oma teiselt vanemalt elatist. «Uue seadusega astume jõuliselt üksinda last kasvatava vanema poolele ning tagame lapsele igakuiselt vähemalt sajaeurose elatisabi, mis nõutakse sisse teiselt, võlgu jäänud rongavanemalt.»
Tsahkna sõnul ei tohi lapsed olla kannatajaks vanemate omavaheliste suhete tõttu. «Iga laps on oluline, ka need hinnanguliselt 14 000, kellel on probleeme elatisabi kättesaamisega,» märkis minister, et riik peab suutma tagada kõikidele lastele head arenguvõimalused.
«Kui seni on nõrgemaks pooleks olnud üksinda last kasvatavad vanemad, siis nüüd jõuvahekorrad muutuvad,» lisas Tsahkna.
Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtgrupile ehk nendele lastele, kelle teine vanem välja mõistetud elatist ei maksa. Teisalt ei vabasta see elatisvõlglast tema kohustustest ning riik nõuab selle kohustusi rikkunud vanemalt välja.
2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot.
Lisaks sätestatakse eelnõuga ka elatisabi maksmise periood, mida pikendatakse seniselt 90 päevalt 150 päevani.
Elatisabifondi rakendamiseks on riigieelarves ette nähtud 7,2 miljonit eurot.
Elatisabi saamise eelduseks on see, et last kasvataval vanemal on lapse elatise asjas jõustunud kohtuotsus ning selles asjas toimub ka täitemenetlus.
/nginx/o/2015/12/10/4786569t1hef5e.jpg)
Riigikogu sotsiaaldemokraadist saadiku Heljo Pikhofi kinnitusel on täna vastu võetud perehüvitiste seadus oluline samm laste vaesusriski vähendamisel.
«Iga neljas laps Eestis kasvab üksikvanemaga perekonnas ning pooltel pere juurest lahkunud vanematest on oma lapse ees ka elatisraha võlgnevus,» märkis ta, et just need lapsed on teistega võrreldes mitu korda suuremas vaesusriskis, mis omakorda tähendab teistega võrreldes vähemat heaolu ja kasinamat kasvupinda.
/nginx/o/2014/02/10/2810956t1hdb54.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka (IRL) sõnul toob perehüvitiste seadus kaasa viimaste aastate suurima muutuse perepoliitikas ning suurendab oluliselt eeskätt üksikvanemaga kasvavate laste, kuid ka kõigi perede toimetulekut ja turvalisust.
«Vaesus on täna ühe vanemaga pere nägu. Üksikvanemaga pere risk sattuda allapoole suhtelist või absoluutset vaesuspiiri on kordades suurem perest, kus vanemaid on kaks,» ütles Kokk.
Tema sõnul ei tähenda vaesuses kasvamine pelgalt kehvemaid elamistingimusi, vaid toob kaasa sotsiaalse tõrjutuse ning ei lase lapsel oma võimeid täiel määral realiseerida. «Aidates üksikvanemaga peresid, anname suurele osale kasvavast põlvkonnast elus parema stardipositsiooni,» nentis Kokk.
Ta lisas, et riik annab seadusega selge sõnumi, et oma lapsele võlgu olemine pole tolereeritav. «Riigil on rohkem hoobasid võlgade sisse nõudmiseks kui eraisikuil. Kui võlg maksmata, ei väljastata talle näiteks uut isikut tõendavat dokumenti või on piiratud konkreetsed riiklikud teenused.»
Kokk sõnas, et sotsiaalsed toetused vähendasid 2014. aastal laste suhtelise vaesuse määra enam kui kolmandiku võrra ning ta avaldas lootust, et üksikvanemate elatisabiskeemi, lastetoetuste tõusu ja suurte perede toetamise sammude koosmõjus võiks see näitaja väheneda ka tulevatel aastatel.
Kehtetuks muutub 24 eriseadust
Perehüvitiste seadusega muudetakse või tunnistatakse kehtetuks lisaks ka 24 eriseadust, et vähendada dubleerimist ja ühtlustada erinevad sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused.
Muudatus on seotud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi kasutuselevõtuga 2017. aastal. Uus infosüsteem pakub mugavamat ja kiiremat toetuste, hüvitiste ja teenuste taotlemist e-keskkonnas ja vähendab seeläbi võimalikku dubleerimist.
Vanemahüvitise seadus kooskõlla põhiseadusega
Samuti täiendas sotsiaalkomisjon seadust vanemahüvitise ümberarvutamise osas nii, et alammäära suuruses vanemahüvitist saava lapsevanema hüvitis ei jääks tuleval aastal alla vanemahüvitise alammäära ehk 470 euro kuus.
Komisjon viis õiguskantsleri ettepanekul vanemahüvitise seaduse kooskõlla põhiseadusega, et vältida ebaõiglast vanemahüvitise vähendamist. Õiguskantsler leidis, et ebaõiglus tekib juhul, kui tööandja hilineb töötasu maksmisega, mille inimene on välja teeninud vanemahüvitise ajal töötades.
Kui ühes kuus saadud töine tulu ei ületa seadusega kehtestatud piirmäära, mis on tänavu 390 eurot kuus, saab vanemahüvitise saaja nii teenitud tulu kui ka talle määratud vanemahüvitise. Kui aga tööandja süü tõttu korraga välja makstud mitme kuu töötasu ületab piirmäära, toob see kaasa vanemahüvitise vähendamise.