Video: mis oli Tallinna Sadama juhtimises valesti? Ei saa öelda, et üks suur asi… (3)

«Aga tegelikult, kui sa vaatad, siis sadama majandustulemused olid head ja korruptsioonist polnud kellelgi aimugi. Käimas olid suured uued projektid, ka parvlaevahange. Sellel hetkel hakata vahetama juhtkonda on suhteliselt keeruline ja võib-olla ka kriitiline,» ütles Randpere. «Oleks nõukogu teadnud, et juhatus tegeleb korruptsiooniga, siis ei oleks nad kindlasti tunnikski paika jäänud, aga seda ei teadnud keegi.»

Mis puudutab Kiili ja Kaljuranna kohta käivat infot, mille kapo toona majandusministri portfelli kandnud Urve Palole edastas, siis Randpere hinnangul ei öeldud midagi konkreetset. 

Tallinna Sadama nõukogu juhtinud Remo Holsmeri sõnul polnud 2014. aastal, mil sadama juhid uuesti ametisse nimetati, ei uurimist ega kahtlustust kummagi mehe suhtes. «Mis täpsemalt oli, ei saa ma spekuleerida. Aga kui oleks olnud teistsugune info, siis neid poleks ametisse nimetatud.»

Aga mis siis oli?

Riigikontrolli peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul oli päris mitmeid juhtumeid, millele Tallinna Sadama nõukogu oleks pidanud aja jooksul tähelepanu pöörama. «Kui küsida, kas oli üks suur asi valesti, siis seda öelda ei saa. Pigem oli valesti see, kuidas tervikuna Tallinna Sadamat juhiti - milline oli nõukogu roll juhtimises ja kuidas nõukogu tegeles sellega, et Tallinna Sadamas korruptsiooni poleks.»

Hoolimata sadamat juhtinud Kiili-Kaljuranna vägitegudest ei saanud Olgo hinnangul Eesti maksumaksja otseselt kahju, küll aga kaudselt. «Tõenäoliselt see korruptsioonijuhtum vähendas Tallinna Sadama konkurentsivõimet, võib-olla halvendas läbi selle riigi võimalusi saada dividende ja lõpuks selle tulemusena riigi eelarvesse laekuv osa on väiksem.»

Lisaks toob Olgo välja kummalise asjaolu - kui sadama siseaudiitor juhtis tähelepanu, et juhtkond ei olnud järginud enda kehtestatud korda varade kasutusele andmisel ja varade võõrandamisel, siis nõukogu võttis selle info lihtsalt teadmiseks ja läks sama juhatusega rahulikult edasi.

Uurimiskomisjonis sotsiaaldemokraate esindanud Andres Anvelti sõnul oli häda selles, et omaniku ehk riigi kontrolli jada alla juhatuse tegevuseni katkes. «See tähendab seda, et minister ei käinud üle nõukogust. Väga lihtsa põhjendusega – nõukogusse määratakse erinevate poliitiliste erakondade poliitikuid. Mis siis, et nad on ühes koalitsioonis, nad ei saa seal ikkagi läbi, eriti enne valimisi. Siis tekib olukord, et nõukogu hakkab ministrile vastu töötama või ei täida kokkulepet. Seda kasutab ära juhatus, kes näeb, et teda ei kontrollita,» selgitas Anvelt ja lisas, et sellises olukorras hakataksegi otsima isikliku kasu momenti.

«Küsisime kõikidelt nõukogu liikmetelt, kas kilekotid olid. Otseselt ühtegi jaatavat või eitavat vastust ma ei kuulnud,» ütles Anvelt. «Ma ei taha spekuleerida, sest isegi lähedal olevaid kahtlusi meil ei tekkinud.»

Mis puudutab poliitilist korruptsiooni, siis Randpere hinnangul näeb uurimiskomisjoni juht Artur Talvik kogu protsessi kui poliitikat. «Artur ise tunnistas ka seda, et kuigi kusagil tõestust ei ole, siis tunne ikkagi jääb. See on millegi pärast ühiskondlik arvamus, et kui poliitikud on kusagil nõukogus, siis küllap nad on korruptandid ja küllap on midagi valesti. See ei ole niimoodi ja see ei pea nii olema! Ja kindlasti ei pea seal olema vahel võrdusmärki, et on poliitik ja siis on kindlasti tegemist halbade või lollide otsuste või korruptsiooniga.»

Riigikogu moodustas mullu oktoobris uurimiskomisjoni võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam. Komisjoni liikmed olid Artur Talvik, Andres Anvelt, Jaanus Karilaid, Siim Kiisler, Henn Põlluaas ja Valdo Randpere. Kokku peeti 26 istungit ja kuulati ära 35 inimese seletused. Tallinna Sadamast saadi 700 lehekülge dokumente ning ära kuulatud inimeste jutu üleskirjutusi kogunes 550 lehekülje jagu.