Politoloog: Savisaare kaotust ei tasu üle hinnata

Saarts meenutas möödunud sügisel toimunud Keskerakonna kongressi, kus Savisaar valiti esimeheks üsna napilt Kadri Simsoni ees (vastavalt 541 ja 486 häält). «Tänased arengud viitavad sellele, et Savisaare mõju erakonnas on vähenenud veelgi. Kui ikkagi erakonna volikogu näitab oma endisele esimehele ja erakonna loojale punast tuld, kui viimane kandideerib presidendiks, siis see on tõsine märk. See peaks nii Savisaare kui tema toetajad tõsiselt mõtlema panema, mis saab edasi nii neist kui parteist,» nentis Saarts.

Samas arvas ta, et liiga põhjapanevaid järeldusi sellest teha ei saa - näiteks, et Keskerakond on kohe lõhenemas või Savisaar esimehe toolist loobumas.

«Praeguse erakonnasisese võimuvõitluse lõppu me keegi täpselt ei tea -  kas see lõppeb erakonna lõhenemise või sellega, et mingi hetk Savisaar peab lihtsalt taanduma.»

Politoloog meenutas, et Keskerakonna suur toetus püsib suuresti tänu vene valijatele, kelle puhul on Savisaare roll väga suur. Seega on jätkuvalt küsimus, mis saab vene valijaskonnast, kui Savisaar peaks poliitikast taanduma või kas Keskerakonna juhina aktsepteeritakse kedagi peale Savisaare.

Saartsi sõnul ei ole presidendikandidaadi valimised nii otsustavad ning Savisaare kaotus pole ka poliitikamaastiku tähtsündmus. «See ei ole selline tähtsündmus, mida me kirjutame Eesti poliitika ajalukku. Presidendivalimistest olulisemaks saavad Keskerakonna jaoks järgmise aasta kohalike valimiste tulemused ja küsimus, kas suudetakse säilitada võim Tallinnas.»

Praegune sisetüli võib Saartsi arvates venida pikaks ning küsimus on, mis saab Keskerakonnast kolme-nelja aasta pärast. Sellest sõltub Eesti poliitikamaastikul üsna palju, sest kui Savisaare-järgne partei peaks lõhenema või oluliselt toetajaid kaotama, siis muudab see oluliselt Eesti erakonnapoliitika senist pilti, lõpetas Saarts. 

Volikogu valis Keskerakonna presidendikandidaadiks täna Mailis Repsi, kes kogus 90 häält ehk 53 protsenti häältest. Savisaar kogus 78 häält.