/nginx/o/2016/06/10/5496271t1hcfb2.jpg)
Üks põhjus, miks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) igal kevadsuvel metsaraie mõneks ajaks jätab, on see, et just siis on lindudel põhiline pesitusperiood. Samal ajal jätkab Elering siiski liinialuste hooldustööde ja võsa lõikamisega, kus elavad samuti väikesed põõsalinnud.
Postimehe poole pöördus lugeja, kes tundis muret selle üle, et ehkki praegu kehtib üle kogu Eesti raierahu, ei peata see elektriliinide hooldustööde tegijaid. «Metsamehed räägivad, et linnupoegades pesadega puud langevad nagu loogu,» kirjeldas mures inimene.
Näiteks kehtestab RMK igal kevadel n-ö linnurahu, mis tähendab, et 15. aprillist kuni 15. juunini loobutakse raiete tegemisest kõikides metsatüüpides, küll ei käi sinna alla alusmetsata puhtpuistud.
Samuti tehakse sel ajal sanitaarraieid, kuna mitmete kahjurite tõrjumiseks on vajalik raie just kevadisel perioodil. Sellega peaks muu hulgas olema tagatud loomade ja lindude väiksem häirimine.
Sealjuures teeb Elering aasta läbi liinialust hooldamist ja lõikab võsa. Raierahu neile ei laiene, mistõttu tehakse võsahooldust ka kevadsuvisel ajal, kui on lindude põhiline pesitusperiood. See toob aga endaga kaasa väikeste võsalindude hukkumise.
«RMK seda (raierahu – toim.) jälgib, aga kogu Eestis kehtivat reeglit ei ole. Ei erametsa- ega liiniomanikele,» selgitas ka RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. Tema ei näe ka põhjust, et raiekeeld peakski kõigile kehtima. On ju metsaomanikele täna niigi palju reegleid-kohustusi.
«Ka Eleringil ei ole kohustust seda jälgida. Voolu me ju tahame ja mingil hetkel peab hooldustöid tegema,» lisas ta.
Sama leiab ka Elering. «Eleringi esmane ülesanne on tagada varustuskindlus. Liinialuste puhastamine on varustuskindluse tagamiseks möödapääsmatu töö,» põhjendas Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster aastaringsete hooldustööde vajalikkust.
Köster selgitas, et võsa ei tohi elektri ülekandevõrgu liinide all olla kõrgem kui neli meetrit. Vastasel juhul tekib rikete oht. Rikete tõttu võivad tarbijad teatud piirkonnas jääda elektrita, aga mis veelgi kriitilisem, kogu elektrisüsteemi toimimine võib sattuda ohtu.
Kui võsa või puud on liiga kõrged ja tekib ülelöök, võivad ülelöögi piirkonnas olevad elusolendid elektrilöögi saada ja hukkuda. Samuti võivad puud, võsa ja muu liinialune taimestik ülelöögi tagajärjel põlema süttida.
«Metsatulekahju oleks lindudele ja muule elusloodusele kindlasti suuremate negatiivsete tagajärgedega kui võsalõikus, mis toimub mitme aasta tagant sõltuvalt võsa kasvukiirusest,» lisas Köster.
Võsalõikus toimub Eleringi liinide all aastaringselt. «Tööde maht on suur ja seepärast ei saa töid peatada või teha neid üksnes kindlatel perioodidel,» märkis ta lisaks.
Laigu sõnul muudab raiekeelu laiendamise keeruliseks ka see, et eri linnuliikidel on eri pesitsusajad ning kokkuvõttes tuleb kogu pesitsusperiood parajalt pikk. Lisaks, mets katab tervelt pool Eestimaad ning töid tehakse tegelikult imepisikesel, vähem kui üheprotsendilisel alal. Seega leiab loomade ja lindude häirimine aset väga väikesel alal.
«Kui teatakse, et pesa on küljes, aga teadlikult võetakse maha, siis on inetu lugu, aga iseenesest ei too see looduse seisukohast tegelikult suuri tagajärgi,» märkis Laigu. «Pigem on nii, et kui nähakse, et seal on munade või linnupoegadega linnupesa, siis jäetakse see puu kasvama.»
Põõsalinnud teevad aasta jooksul mitu kurna ja kui ühe pesaga midagi ka juhtub, siis liigile see mingisugust ohtu ei kujuta. «Loomulikult, sellele pesale on see lõpp ja hukatus, aga lindude jaoks tegelikult suurt traagikat ei ole,» lisas Laigu.
«Inimlikust aspektist ma saan aru, et on kurb seda vaadata, aga looduse seisukohast pole väga hullu. See on osa looduslikust tasakaalust.»
Samamoodi ohustavad linnupesasid metsloomad või kasvõi kodukassid. Laigu hinnangul sai ilmselt kordades rohkem linde hukka hiljutises suures metsatulekahjus Valgamaal.
Eleringi kinnitusel jälgib ettevõte igati looduskaitselisi piiranguid. «Näiteks peame kinni keskkonnaameti nõudest mitte teha elektriliinide hooldustöid piirkondades, kus pesitsevad kaitsealused linnud, sealhulgas merikotkad,» ütles Köster lõpetuseks.