Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Keskkriminaalpolitsei pani kokku korruptsiooni valemi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Altkäemaks.
Altkäemaks. Foto: Joosep Martinson / Õhtuleht

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo koostas viimase kahe aasta uurimistest aastaraamatu, kus jagas soovitusi korruptsiooni ennetamiseks ja selgitas, mis loob selleks tavaliselt soodsa pinnase.

Korruptsioon = monopoolne võim + otsustusvabadus + motivatsioon + aruandekohustus + läbipaistvus + kontrolli puudumine

1. Monopoolne võim – konkreetne inimene otsustab kaupade või teenuste üle

2. Otsustusvabadus – piiramatu otsustusõigus, kes ja kui palju saab kaupa või teenust ning kui palju seda saadakse

3. Motivatsioon – isiklik motivatsioon korruptiivselt käituda

4. Aruandekohustus – kas ja kui palju peavad otsustajad oma tegevusest aru andma

5. Läbipaistvus – kui läbipaistvaks ehk avalikkusele jälgitavaks on otsustusprotsessid muudetud

6. Kontrolli puudumine – kas ja kui palju kontrollitakse otsustajate tegevust

Korruptsioonikuritegude büroo aastaraamatus kirjutatakse, et kõige tähtsam tegur valemis on isiku motivatsioon korruptiivselt käituda, kus tuleb arvestada seda, et tegemist on kalkuleeritud õigusrikkumisega, kas saadav kasu on suurem kui vahelejäämise risk ja tagajärjed.

Soovitused ettevõtetele, kuidas teha järelevalvet ja vähendada korruptsiooni erasektoris:

1. Üldise järelevalve olemasolu peab olema ettevõttes üldteada, sest see aitab rikkumisi ära hoida.

2. Konkreetset kontrolli tuleb levitada võimalikult vähe, et tagada tõendite kvaliteeti.

3. Tuvasta ettevõttes tehingute ja otsuste eest vastutavatel positsioonidel töötavate isikute majandushuvid, kõrvaltegevused ning seotud isikud.

4. Kontrolli oluliste tehingute ja otsuste mõju seotud isikutele.

5. Kontrolli oluliste tehingute ja otsuste tingimusi ning hinda neid (vajaduse korral võta võrdlevaid pakkumisi, küsi arvamust valdkonna spetsialistilt või selgitusi osalistelt).

6. Tegevuste paremaks plaanimise ja olukordade hindamiseks võid lisaks:

1) kaasata audiitori;

2) konsulteerida juristiga;

3) konsulteerida politseiga (ei tähenda menetluse alustamist).

7. Konkreetse kahtluse tekkimise korral:

1) selgita välja kõik osalised, nendega seotud isikud ja nende motiivid;

2) kogu kokku kõik tehingu või otsuse detailid ja tingimused;

3) selgita välja tehingu või otsuse teinud töötajate õigused ja kohustused (töölepingud, ametijuhendid, muud eeskirjad);

4) dokumenteeri oma tegevust piisava põhjalikkusega (foto, video, märkmed), et oleks tuvastatav kogutud info päritolu ning saamise viis;

5) tuvasta ja dokumenteeri saadud kahju;

6) konsulteeri audiitori, juristi või politseiga;

7) ettevõtte eetikanõuete, töölepingu või muu eeskirja rikkumise korral võta isikult selgitused kahtluste kohta ning vormista uuringu tulemused sobivas vormis;

8) süüteo toimumise korral koosta süüteoteade või edasta informatsioon politseile muul viisil;

9) ole valmis politseile lisainfot esitama ja abi osutama;

10) lepi politseiga kokku, kuidas kuvatakse situatsiooni ettevõttes ja avalikkusele;

11) mõtle läbi töötajaga töösuhte jätkamise küsimus.

Tagasi üles