Korraldajad loobusid ideest lennutada küüditatute mälestuseks taevasse 10 000 õhupalli

Sel aastal möödub 75 aastat juuniküüditamisest. 14. juunil meenutatakse Tallinnas Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamisohvreid mälestustseremoonia ja kujundliku pisarate merega. 

«1941. aastal küüditati Eestist Siberisse ligikaudu 10 000 inimest. Kolmveerand sajandit hiljem mälestavad kodanikuühendused küüditamisohvreid Vabaduse väljakut katva kujundliku pisarate merega. See koosneb tuhandetest õhupallidest – üks iga küüditatu kohta –, mis otsivad teed vabadusse ja tõusevad päeva jooksul taevasse» - nii seisis ürituse esialgses infos, mille edastas meediale justiitsministeerium.

Täna pärastlõunal otsustasid aga korraldajad, et «pisarate mere» installatsiooni õhupalle mälestuspäeval siiski lendu ei lasta. 

«Juba idee algusaegadest peale oleme otsinud tagasidet ja konsultatsioone nii lennundus- kui keskkonnaspetsialistidelt, et olla kindel, et õhupallide lennutamine loodust ei reostaks,» teatas mälestuspäeva korraldajate nimel inimõiguste instituudi tegevjuht Aet Kukk.

«Tegemist on küll biolagunevast materjalidest õhupallidega, kuid sellegipoolest tahame käituda loodussõbralikult ning seetõttu võtame installatsiooni maha samal moel kui selle paigaldame,» lisas ta.

Esialgne idee õhupallid taevasse lennutada tõi kaasa negatiivset vastukaja. Ehkki korraldajad kinnitasid, et õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist, mis uuringute järgi lagunevad looduses samal kiirusel hariliku tamme lehtedega, leiti, et selline teguviis reostab siiski keskkonda.

Teiste seas avaldas oma arvamust tuntud laulja Hanna-Liina Võsa, kes leidis Facebookis ürituse kommentaariumis, et see pole hea mõte. «Kas see tähendab, et võime kõik biolagunevad kilekotid ja topsid metsa ja merre paisata, kui teeme seda jupikaupa? Kui kõigepealt toimub suur ülemaailmne Teeme Ära aktsioon, mis kutsub üles oma ümbruskonda puhtana hoidma, siis see pidulik installatsioon justkui naeraks selle peale,» leidis ta.

«See, et seda maailmas on ennegi tehtud, ei ütle, et see on hea mõte. Ehk leidub teisigi ilusaid viise kuidas mäletada,» pakkus Võsa.

Idee laitis maha ka keskkonnaamet

Ka keskkonnaamet leidis, et kuigi loodussõbralik selline teguviis poleks. «Tuhandete biolagunevate õhupallide taevasse lennutamisel tekib kindlasti visuaalne keskkonnareostus. Nii suures hulgas õhupalle on keeruline kokku korjata ning olenevalt tuule suunast võivad need kanduda ka merele või teistesse veekogudesse, näiteks Ülemiste järve,» ütles keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader täna päeval Postimehele.

Lisaks kujutavad ameti kinnitusel maha sadanud õhupallid ohtu loomadele, kes võivad neid süüa. «Soovitame õhupallidest koosneva installatsiooni asendada mõne muu meeldejääva viisiga küüditamisohvrite meenutamiseks,» lisas Ader.

Nii korraldajad otsustasidki, kui pärastlõunasel koosolekul veelkord järgmisel teisipäeval toimuv mälestusüritus läbi arutati.

14. juunil toimuvat mälestuspäeva aitavad korraldada inimõiguste instituut, sihtasutus Unitas, Eesti Memento Liit, üliõpilaskondade liit, Eesti noorteühenduste liit, õpilasesinduste liit ja justiitsministeerium.

Kell 12 algab Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia, kus kõnelevad riigikogu esimees Eiki Nestor ja justiitsminister Urmas Reinsalu ning Eesti Memento Liidu esindajad. Mälestuspärjad asetavad presidendi, riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad.

Kell 12.45 järgneb Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellade helin. Seejärel oligi esialgu idee järk-järgult taeva poole lasta pisaraid sümboliseerivad õhupallid. Installatsioon tehakse sellegipoolest - esimesi õhupalle hakatakse paigaldama teisipäeva hommikul kell 6 ja viimane võtakse maha õhtul kell 21. Kõik abilised on oodatud.

Kell 16.00 toimub Liiva kalmistul terroriohvrite mälestusmärgi juures pärgade asetamine, mälestamaks Nõukogude okupatsioonivõimu käe läbi Eestis 1941. aastal hukkunuid.