Riigikontroll: tellitavate saadete osakaal võib mõjutada ERRi sõltumatust

2016. aastaks eraldas riigikogu Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) 32,8 miljonit eurot (Soome YLE eelarve on tänavu ligi 508 miljonit eurot), mis katab 91 protsenti rahvusringhäälingu kogukuludest.

Samas on ERRi rahastamisel kokku leppimata, milliseid ülesandeid ja tegevusi rahastatakse iga-aastase riigieelarve eraldise kaudu ning milliseid ühekordsete lisataotluste alusel, selgub riigikontrolli auditist.

Avalikkuses on tähelepanu pälvinud lisaraha vajadus näiteks spordi suursündmuste ülekannete tegemiseks. Lisataotlustena on raha küsitud ka tööjõukulude katteks, olemasolevate programmide arendamiseks ning 2016. aastal venekeelse telekanali tarbeks. Kokku leppimata rahastamispõhimõtete tõttu on praegu raske hinnata rahvusringhäälingu rahastamise piisavust, pidada sisukaid eelarvearutelusid ning planeerida organisatsiooni pikaajalist arengut, leiab riigikontroll. 

Rahvusringhäälingu rahastamise läbipaistvust vähendavad baasrahastamisvälised sihtfinantseeringud riigieelarvelistelt asutustelt ning oodatavate ja saavutatud tulemuste võrdlemist mittevõimaldav aruandlus.

Näiteks sai rahvusringhääling 2015. aastal teistelt riigieelarvest rahastatavatelt asutustelt tulu 853 556 eurot. Riigieelarveliste asutuste finantseeritud saated on näiteks «Rakett 69», «Kapital», «Meie inimesed». Riigiasutuste kaudu on enim tulusid saanud haridussaadete toimetus, elusaadete toimetus ja poliitikasaadete toimetus. Näiteks 2014. aastal sõltus 51 protsenti haridussaadete toimetuse kuludest ERRi-välistelt asutustelt saadud rahast. Poliitikasaadete toimetuse kuludest on erinevad riigiasutused katnud 20 protsenti.

Võivad mõjutada sõltumatust

Riigikontrolli arvates sõltub koostööprojekti käigus toodetud saade rahaliselt riigiasutusest ja ERR ei saa seetõttu olla kindel, et saate tootmine jätkub. Teisest küljest võivad riigiasutuste tellitavad saated mõjutada ERRi toimetuslikku sõltumatust.

Riigikontrolör Alar Karis peab õigeks, et ERRi eelarve oleks parlamendi otsusega eraldatud ühtne tervik, mitte ei sõltuks veel kuskilt kõrvalt – riigieelarvelistelt asutustelt – tulevast projektirahast. «Oleks loomulik, kui riigieelarves tõstetaks see raha, mida praegu eri asutused rahvusringhäälingule saadete eest maksavad, otse ERRi baaseelarvesse, et tagada rahastamise stabiilsus ning kaitsta toimetuslikku sõltumatust ja vabadust,» sõnas Karis.

ERRi pikaajalise arengu planeerimiseks peaks rahvusringhäälingu arengukava ja selle täitmise aruanne muutuma senisest sisukamaks ning olema alusdokument, mille põhjal otsustatakse riigieelarvest raha eraldamine. Rahvusringhäälingu arengukava ei kasutata sisendina riigieelarvest raha eraldamisel, sest kavas on eesmärgid sõnastatud ja seostatud ülesannete täitmiseks ning arendamiseks vajaliku rahaga liialt üldiselt.

Samuti tuleks eesmärkide, tulemuste ja raha kasutamisega paremini seostada rahvusringhäälingu aruandlus. Näiteks ei kajastu selles, millised eesmärgid, mis põhjusel jäid saavutamata ning mis juhtub siis, kui neid ei suudeta saavutada ka lähitulevikus.

Oma arengueesmärkide kavandamisel peaks rahvusringhääling rohkem tähelepanu pöörama IT-süsteemide arendamisele ja nende toimepidevuse tagamisele. Rahvusringhäälingu infosüsteemide arendamine on organisatsiooni strateegilistes dokumentides jäänud tagaplaanile ning need ei sisalda konkreetseid eesmärke, tegevusi ja selleks vajalikku ressurssi, leiab riigikontroll. IT-valdkonna juhtimine ja haldamine on toimunud ebakorrapäraselt. Enamikul infosüsteemidel puudus auditi ajal korrektne dokumentatsioon, enamasti on sellised infosüsteemid asutuse enda töötajate loodud või modifitseeritud ja nende ülesehitust tunnevad ja toimimise tagavad terves organisatsioonis üks või kaks inimest.

Kirjalikult ei olnud paika pandud toimimisjuhendeid, rolle ega vastutusalasid infoturbe intsidentide või hädaolukordade tarbeks.

Riigikontroll soovitab suurendada ka rahvusringhäälingu nõukogu valimise läbipaistvust ja seadustada paindlik süsteem, mis aitab tagada nõukogu koosseisu tasakaalustatust.

Rahvusringhäälingu nõukokku nimetatakse igast riigikogu fraktsioonist üks esindaja ning neli valdkonna tunnustatud asjatundjat. Kuigi see nõue peaks tagama nõukogu tasakaalustatuse võib see osutuda keeruliseks juhul, kui riigikogus on üle või alla nelja fraktsiooni. Nõukogu tasakaalustatuse tagamiseks tuleks muuta ringhäälinguseadust. Ühtlasi näitas audit, et nõukogu liikmete valimine ei ole toimunud alati viisil, mis võimaldaks avalikkusel aru saada konkreetsete kandidaatide nõukokku määramise kaalutlustest. Riigikogu kultuurikomisjon ei põhjenda üldjuhul liikmekandidaatide sobivust või mittesobivust.

Audit näitas ka, et rahvusringhääling on varade valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel toiminud olulises osas eesmärgipäraselt ning seaduslikult.

Riigikontroll soovitas kultuuriministril ja rahandusministril koostöös ERRi juhatuse ning nõukoguga selleks, et tagada ERRile seadustega pandud ülesannete võimalikult sõltumatu, stabiilne ja piisav rahastamine ning tema tegevuse jätkusuutlikkus, töötada välja metoodika, mis võimaldab arvestada välja ERRi ülesannete täitmiseks vajaliku raha hulga. Osapooled nõustusid soovitusega ja kinnitasid, et koostöös kultuuriministeeriumi, ERRi ja rahandusministeeriumi esindajatega ollakse välja töötamas metoodikat, kuidas ERRi rahastamine muuta selgemaks ja läbipaistvamaks.

Riigikontroll soovitas ka koostada arengukava ja eelarve omavahel võrreldavalt nii, et oleks selge, milliseid ülesandeid soovitakse täita ja arendustegevusi ette võtta ning kui palju need maksma lähevad ja mis ajaks need tuleb ellu viia. Osapooled nõustusid sellega, et ERRi arengukava peaks muutuma riigieelarvest raha taotlemise ja ERRi eelarve koostamise aluseks ning võimaldama hiljem ka raha kasutamist hinnata.

Selleks, et ERRi IT-valdkonna arendamine oleks jätkusuutlik, soovitas riigikontroll töötada välja ERRi IT-valdkonna juhtimise aluspõhimõtted ning panna need kirja IT-strateegiasse; lisada ERRi arengukavasse edaspidi info selle kohta, milliseid eesmärke ja ülesandeid, millise summa ulatuses, millisest rahast ja mis tähtajaks soovitakse IT-valdkonna arendamisel täita.