Roolijoodikud saavad võimaluse valida trahvi asemel koolituse

Juba praegu on võimalus valida trahvi asemel koolitus Lõuna-Eesti juhtidel ja kogu Eestis juhtimisõigusest ilma jäänud esmase juhiloa omanikel. Umbes aasta jooksul on kavas laiendada programm kõikjale Eestisse.

Programmi suunatakse purjuspäi sõidukiroolist tabatud juhid, kelle joove jääb alla kriminaalkorras karistatava joobe ehk vahemikku 0,5–1,49 promilli. Tingimuseks on veel, et inimest ei ole korduvalt joobes juhtimise eest karistatud ega karistatud viimase viie aasta jooksul kriminaalkorras varavastase, vägivalla- või liikluskuriteo eest.

Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard märkis, et otsuse programmi suunamiseks teeb politsei, kes võtab programmi sobiva inimesega ise ühendust. Kriminaalses ehk üle 1,5-promillises joobes tabatud juhtidele programmis osalemist ei pakuta, kuna nende puhul on alust oletada alkoholisõltuvust, mis vajab meditsiinilist abi.

Programmis osalevatel juhtidel jääb juhtimisõigus alles. Inimesele trahvi välja ei kirjutata, vaid talle pannakse kohustus läbida grupitöö. Kui ta jääb 10 kuu jooksul pärast grupikoolituse läbimisel uuesti purjuspäi autoroolis vahele, kaotab koolituse läbimine oma jõu ja inimesel taastatakse ka vanad rikkumised.

Koolituse kõik kulud maksavad purjuspäi vahele jäänud sõidukijuhid ise kinni, kuid selleks kuluv raha on üldiselt palju väiksem, kui kuluks trahvi maksmisele. Kui joobes juhtimise eest määratavad trahvid ulatuvad 1200 euroni, siis koolituse eest peab alkoholiga patustanud juht maksma 230 eurot.

«Siin kehtib samasugune loogika nagu auto katkimineku korral. Riik ei hakka ju inimese auto parandamist ka kinni maksma. Loomulikult maksab igasuguse asja parandamine midagi, antud juhul tuleb maksta mõttelaadi muutmise eest,» rääkis Meinhard Postimehele.

Liikluspsühholoogid aitavad koolitusele saadetud inimesel endal aru saada, milline on tema rikkumise olemus ja mida ta saab ise teha, et sarnaseid rikkumisi tulevikus ette ei tuleks. Koolituse jaoks on välja töötatud programm, mis on saanud maanteeameti heakskiidu. Koolitusel osalejad peavad osalema grupitöös kokku neljal korral, samuti saavad nad koduseid ülesandeid. Grupis osaleb 6–12 inimest.

Pilootprojekt näitas häid tulemusi

Politsei tegi aastatel 2014-2015 Lõuna-Eestis purjuspäi tabatud sõidukite koolituse pilootprojekti, mille jooksul käis koolitusel 300 inimest.

Meinhardi sõnul oli koolitustel osalenute seas nii mehi kui ka naisi, kes olid väga erineva haridusliku taustaga ja vanuses vahemikus 18–75 eluaastat. «Programmis osalenutest jäi aasta jooksul uuesti purjuspäi autoroolis vahele 4 protsenti osalenutest. On loogiline, et teatud protsent inimesi langeb joobes juhtimise juurde tagasi. Neid inimesi pole võimalik liikluspsühholoogilise sekkumisega muuta, neil on natuke sügavamat abi vaja, näiteks ka kliinilist sekkumist,» ütles Meinhard.

Koolituse läbinud saavad anda kirjalikult tagasisidet, millest tuleb Meinhardi sõnul välja palju positiivset. «Paljud inimesed tulevad pärast kursuse lõppu isiklikult tänama ja ütlevad, et said oma probleemi olemusele jälile ning teavad nüüd, kuidas käituda. On muidugi ka inimesi, kes ütlevad, et see kõik on jama, jätavad kursuse pooleli ja valivad hoopis trahvi maksmise. Aga selliste inimeste hulk on marginaalne,» rääkis Meinhard.

Koolitusi peavad liikluspsühholoogid, kellel peab olema erialane ettevalmistus. Liiklusrikkujatega tegelemiseks peab koolitajal olema psühholoogi haridus ja läbitud 120-tunnine liikluspsühholoogia ettevalmistus.

Saksamaal läbivad liiklusrikkujad koolitusi juba 40 aastat

Paljudes Lääne-Euroopa riikides viiakse taolisi liiklusrikkujate koolitusi läbi juba pikk aega

ning need on näidanud häid tulemusi. Saksamaa liikluspsühholoog Jürgen Merz rääkis Postimehele, et Saksamaal hakkas liiklusrikkujate koolitamine pihta juba 1970. aastatel ning praeguseks on süsteem töös juba ligi 40 aastat. Saksmaal peavad liiklusrikkujad läbima 18-tunnised kursused. Kahe kuu jooksul tuleb käia kohal kuus korda ja iga koolituskord kestab kaks tundi. Grupis on umbes kümme inimest ja lektor.

Raske liiklusrikkumise toime pannud inimesed peavad Saksamaal läbima hindamiskomisjoni. Komisjon saadab neist inimestest kursustele keskmiselt 10–20 protsenti.

«Kui liiklusrikkumine ei ole juhus, vaid tegemist on inimest terve elu saatnud käitumismustriga, siis peab ta sellel kursusel õppima oma käitumist korrigeerima. Hindamine teebki kindlaks, kas rikkumine on lihtsalt ühel hetkel juhtunud eksimus või kogu elu saatev käitumine. Sellisel juhul peab ta professionaali pilgu all harjutama end kontrollima. Kursusel osalejal on võimalus jagada kogemusi teiste grupitöös osalevate inimestega, kellel on sarnane probleem,» rääkis Saksa liikluspsühholoog.

Merzi sõnul võib liikluspsühholoogilisi koolitusi läbivate inimeste probleeme võrrelda nendega, kellel on probleeme kehakaalu ja figuuriga.

«Sa tahad saleneda ja ütled endale, et sa võid süüa vähem. Paljud inimesed proovivad seda teha, kuid ebaõnnestuvad. Ei ole nii lihtne, et sa lihtsalt lõpetad liigsöömise ära. Mõnikord on sul selleks tarvis professionaalset abi. Sama on liikluspsühholoogiliste kursustega,» kirjeldas Merz.

Statistika näitab, et rohkem kui 80 protsenti kursuse läbinutest on valmis oma käitumist muutma, seega võib Merzi sõnul pidada neid kursusi väga efektiivseteks. «Me kontrollime inimesi pärast kursuse läbimist regulaarselt, me näeme, kas neil on liikluses probleeme,» lausus ta.

Merz tõdes, et liikluspsühholoogi töö ei ole kerge ja sellega tegemiseks peab olema eriharidus. «Paljud kursustele saadetud inimesed ütlevad, et nad ei pea tegelikult siin olema, kuna tegemist ei ole nende probleemiga. See ongi esimene asi, mis on vaja kursustel inimestele selleks teha, et probleem on inimeses endas, mitte kelleski teises. Ainult sina ise saad otsustada, kas sa jood ja sõidad,» rääkis Merz.

Saksamaal on liikluspsühholoogilised kursused kallis lõbu, keskmiselt peab koolituse läbija maksma 5000 eurot.

Peamine põhjus, mille pärast satuvad inimesed Saksamaal liikluspsühholoogilistele kursustele, on joobes juhtumine. Alkoholi pärast satub Saksamaal kursustele umbes 80 protsenti osalejatest ning ülejäänud osa on seal muudel põhjustel.

«Samas on Saksamaal alkoholiga probleeme siiski väga väikesel osal juhtidest. Saksamaa on umbes 50 miljonit juhiloaga inimest, kelle seas on alkoholiga probleeme umbes kolmel protsendil. Ja nende kolme protsendiga tegelemegi meie, ütles Merz.

Ta rõhutas, et joobes juhtimine ei ole ainult sõidukijuhi probleem, kuna purjus juhi põhjustatud liiklusõnnetustes hukkuvad ja saavad surma süütud inimesed. Saksamaal hukkub aastas liiklusõnnetustest 4000 inimest ning suur osa liiklussurmadest on põhjustatud alkoholist.

Saksamaal on sõidukijuhtidel lubatud istuda autorooli kuni 0,8-promillise joobega, mis on kõrgem, kui enamikus Euroopa riikides. Saksamaal on käimas debatt, kas peaks juhtidele lubatud alkoholipromilli taset alandama. Merz ise leiab, et see tase peaks olema ühtne kõigis Euroopa riikides.

Liikluspsühholoog peab vajalikuks punktisüsteemi

Gunnar Meinhard tõdes, et Eestis tunnevad liiklusohutuse suurendamise vastu huvi ainult need ametkonnad, kes peavad sellega tegelema seadusest tulenevalt, kuigi palju saaksid ära teha ka teised.

«Eestis pakub liiklusohutuse parandamise huvi politseile, maanteeameti liiklusohutuse osakonnale ja viimasel ajal ka justiitsministeeriumile. Teised ametkonnad ja ministeeriumid, kellel võiks olla liiklusohutuse valdkonnaga puutumus, ei ilmuta selle vastu mingit huvi. Tegelikult haakub liiklusohutuse teema väga tugevalt ka sotsiaalministeeriumi haldusalaga, eriti just tervisevaldkonnaga,» rääkis Meinhard.

Liikluspsühholoog näeks efektiivset võimalust liiklusohutuse parandamiseks punktisüsteemi kasutuselevõtus. Kuna Eestil on olemas märkimisväärne võimekus infotehnoloogia valdkonnas, saaks punktisüsteemi arendada selliseks, et liiklusrikkujad hakkavad teatud rikkumistega silma paistma. See annaks võimaluse teatud tüüpi rikkumistega silma paistvatele juhtidele juba varajases faasis tagasisidet anda ja nende rikkumistele tähelepanu juhtida.

«Teistes Euroopa riikides, kus punktisüsteem kasutusel on, tehakse seda sageli väga arhailisel viisil, aga infotehnoloogilised lahendused avaksid hoopis uued võimalused,» lausus Meinhard.  Ta tõdes, et Eestis on sellise süsteemi loomisel tugev takistus isikuandmete kaitse. «Keegi ei tohi inimese andmeid kuidagi liigutada, see tähendab, et üksikisiku huvid on ühiskonna huvide ees tähtsamad. Liikluses hukkunuid ja vigastatuid saaks teatud meetmetega tagasi hoida, aga kuna keegi ei tihi inimese isikuandmeid näha, siis jääb praegu üks hea ja efektiivne võimalus kasutamata,» rääkis ta.

Meinhardi sõnul võib inimeste liiklusrikkumiste puhul analüüsida, kas inimene on üldse võimeline liikluse toime tulema ja kui ei ole, siis saab vajadusel sekkuda.

«Näiteks võib tuua pealtnäha lihtsa liiklusrikkumise. Inimene sõidab autoga keskmisel sõidurajal, paneb sisse parema suunatule ja keerab ristmikul vasakule. Kui selline rikkumine leiab aset mõnes Lääne-Euroopa riigis ja politsei selle fikseerib, siis juhi juhtimisõigus peatatakse. Inimene saadetakse psühholoogilis-meditsiinilisse kontrolli ja uuritakse, kas ta üldse on võimeline reaalses elus sõidukit juhtima. Kontrollitakse, kas selline rikkumine tuli ette kogemata või on asi seotud mingi psüühikahäirega,» lausus Meinhard.

Ta nentis, et paljudes Euroopa riikides kasutusel olev punktisüsteem aitab teatud käitumismustriga liiklusrikkujaid välja selekteerida ja samas motiveerib see juhte endid korralikumalt liiklema.

«Näiteks, kui keegi lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt, peatatakse selle inimese juhtimisõigus automaatselt sõltumata juhtumist ja uuritakse, kas inimene on üldse pädev liikluskeskkonnas käituma. Punktisüsteemi puhul on rikkumistel erinev kaal, osad punktid kustuvad kiiremini, teised jälle jäävad kehtima pikaks ajaks. Joobes juhtimise eest kogunenud karistuspunktid jäävad paljudes riikides üles pikaks ajaks. Kui sul on juba üleval joobes juhtimise eest karistuspunktid ja sa paned toime mis iganes väiksema rikkumise, siis on sul suur võimalus jääda juhtimisõigusest ilma,» kirjeldas Meinhard.

Kuigi ka Eestis on diskuteeritud punkisüsteemi kasutuselevõtmise teemal, ei ole sellest teemast asja saanud. Meinhard meenutas, et aastatel 2010-2011 tehti sellel teemal uuringuid ja võrreldi erinevate riikide süsteeme, kuid jõuti järeldusele, et Eestis ei ole võimalik seda rakendada.

«Tänase päevani ei paista sellist huvi kuskilt. See on ikkagi riigijuhtide otsustada, kas me tahame seda või ei. Täna otsuseid ei ole, järelikult me ei taha seda,» lausus ta.

Tallinnas toimus eelmise nädala lõpus, 2.-3. juunil Euroopa liiklusekspertide ühenduse Traffic Psychology International (TPI) aastakoosolek, millel Euroopa liikluse tippeksperdid arutasid viimase aja trende ja suundumusi.

Gunnar Meinhardi sõnul arutatakse taolistel kohtumistel eelkõige liiklusohutuse ning liikluses väärkäitujatest põhjustatud ohu minimeerimise võimalusi. Aastast aastasse on kesksed teemad joobes juhid, kiiruseületajad, ja agressiivne käitumine liikluses. Eksperdid arutavad eri riikide kogemusi nende teemadega tegelemisel ning seda, mida on riiklikult nende probleemide suhtes otsustatud.