/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/07/22/3224925t1h6dd3.jpg)
Peaminister Taavi Rõivas on sel aastal kaks korda rendilennukit kasutanud, millele on kulunud kokku umbes 48 000 eurot, selgub riigikantselei edastatud andmetest.
Rõivas on tänavu rendilennukitele kulutanud ligi 50 000 eurot (15)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peaministri 2016. aasta 14 välisvisiidist on rendilennukit kasutatud kahel korral. Mõlemal juhul Euroopa liidrite kohtumisele Euroopa Ülemkogul, mille lõpukellaega ei ole võimalik ette prognoosida,» ütles peaministri pressiesindaja Helin Vaher BNSile.
Esimene kord käis Rõivas Brüsseli rendilennukiga veebruaris, kui seal peeti 18. ja 19. veebruaril ülemkogu. Esialgselt oli tagasilend kavandatud 17.30le, kuid kuna ülemkogu lõppes õhtul kella 11 paiku, siis sai startida alles kell 23.30, selgitas Vaher. Tallinna jõudis lennuk kella kolme paiku öösel. Edasi-tagasi lennul oli kaheksa reisijat ja see läks maksma 25 400 eurot.
Teine kord oli 7. märtsi ülemkogul, kui ühepäevase kohtumise lõpp oli kavandatud õhtul kella kuueks. Tegelikult lõppes aga valitsusjuhtide kohtumine pärast kella ühte, mis tähendas, et lennuk koos peaministri ja tema kaaskonnaga sai startida Brüsselist kell kaks öösel. Tallinna jõuti pärast kella viit hommikul, märkis peaministri pressiesindaja. Sel korral oli seitse reisijat, lennu maksumuseks kujunes 22 545 eurot.
Vaheri sõnul lähtub riigikantselei peaministri välisvisiitide lennugraafikute planeerimisel aja parima kasutamise põhimõttest. Rendilennukit on kasutatud olukordades, kus see on logistiliselt ja ajaliselt olnud kõige otstarbekam.
«Rendilennuki kasutamine on võimaldanud koheselt pärast ülemkogu lõppu Eestisse tagasi sõita, mistõttu ei ole pidanud peaministri ja tema kaaskonna lennupiletid tühistama või ööbimiseks hotelli broneerima. Peaministri ja delegatsiooni reisikulud Euroopa Ülemkogu kohtumistele hüvitab Euroopa Liit,» selgitas peaministri esindaja.
Vaher viitas ka liinilennukitega reisimisel sageli esinevatele hilinemistele, mis võivad häirida peaministri töökava.
«Viimane näide liinlendudega kaasnevast ettemääramatusest on kolmapäevast, mil lennu ärajäämise tõttu jõudis peaminister Varssavisse planeeritust üle kahe tunni hiljem. Hilinemise tõttu jäi ära mitu kohtumist,» ütles Vaher.
Kuna ka Varssavist tagasisõit läks viperustega - ära jäi Kopenhaagenist õhtul Tallinna suundunud lend, siis pidi peaminister kaotatud aja tasa tegemiseks sõitma hommikul Tallinna lennujaamast valitsuse väljasõiduistungile Kagu-Eestis kopteriga. «Valitsuse istung oli juba alanud ning ees ootamas kabinetinõupidamine, mis ei oleks ilma peaministrita saanud toimuda,» selgitas Vaher.
Rahandusministeerium teatas veebruari keskel, et ei alusta riigikogu liikme Artur Talviku avalduse põhjal riigihangete järelevalvemenetlust peaministri tarbeks tellitud rendilendude osas, kuna ministeeriumi hinnangul ei rikkunud riigikantselei lende tellides riigihangete seadust.
Rahandusministeerium teatas vastuses riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehele Talvikule, et küsis enne otsustamist rendilendude kohta täiendavat teavet riigikantseleilt. Riigikantselei vastusest selgub, et rendilennukeid kasutas peaminister kuuel korra. Neist kolmel esimesel juhul kasutati lennu tellimiseks riigihangete seaduses ette nähtud erandit. Rahandusministeerium asus seisukohale, et rendilendude tellimine riigikantselei poolt on toimunud kooskõlas riigihangete seadusega. Kuna rikkumisele viitavad asjaolusid ei ole, ei alusta rahandusministeerium ka Talviku avalduse alusel järelevalvemenetlust.