Eesti saab naabrite eeskujul piirivööndi (2)

Postimehele on väidetud, et piiri väljaehitamine toppab: maade väljaostu kokkulepetest ollakse veel kaugel.

Loomulikult oleksime ideaalis tahtnud näha, et praeguseks oleksid kõik maaküsimused lahendatud. Oleme ikka seisus, kus paari-kolme maaomanikuga tuleb läbirääkimisi pidada. Eelmisel nädalal kirjutasin alla paberile, mis suurendas maaomanikele makstavat hüvitist: kõigile 87 kinnistuomanikule makstav summa kasvab võrdselt 1000 euro võrra. Ma loodan, et see aitab meil viimased otsad kokku sõlmida ja saame asjad klaariks. Täiendavalt me kedagi ära ostma ei hakka.

Tunnetate, et on käinud jõukatsumine, kui palju õnnestub raha riigilt kätte saada?

Ma ei ole saanud tagasisidet, et kellegi keeldumine oleks olnud pahatahtlik. Ma pigem tunnetan, et hind, mille eksperdid ütlesid, jättis inimestele tusatuju. On olnud maatükke, kus väärtus on olnud kümnetes eurodes! Kui mulle oleks tulnud hinnapakkumine, et teie maatükk on väärt 57 eurot, siis see loomulikult oleks see mullegi tuska teinud. Ekspert vaatab tuimalt, mis on maa sihtotstarve, kui palju seda maad on ja kas sinna saaks midagi teha.

Enim maksumaksja raha kulub uue piiri tarbijavõrgule ja infosüsteemile KILP. Mida me nende miljonite eest ikkagi paigaldame?

Nüüdisaegne piir tähendab, et meil on 135 km ulatuses maismaapiiril elektrooniline valve ja seetõttu on kommunikatsioonikulud väga kõrged. Meil on vaja piirile ühendused tekitada. Väga palju võrku tuleb turvalisuse kaalutlusel ka dubleerida – see ei ole ainult ühe niidi vedamine, vaid mitme. Kui internetiühendus ja elektriühendus on loodud, siis piirijoonele või piiritsooni tuleb tehnika, mis vajab lisaks valgusoptilist kaablit.

Kui palju näevad venelased seda, mida me maasse kaevame?

Nad ei näe kõike, aga fakt on, et piir on kahe riigi vahel. Me anname neile teada, millal ja mis lõigus piiritööd toimuvad. See on põhimõtteliselt kõik, mida ütleme. Seni välja öeldud infos, milline meie piir hakkab välja nägema, alates patrullrajast kuni aiani, ei ole midagi salajast. Oluline on see, et teispool teatakse, et iga piiriületus fikseeritakse tulevikus kas videosilma või sensoritega.