Kurb statistika: tule- ja veeõnnetustes on viie kuuga hukkunud 46 inimest

Tulekahjudes on kokku hukkunuid juba 25. Ühes tulekahjus hukkus korraga kolm ja kahes kaks inimest.

Eelmise aasta samal perioodil kaotas tulekahjus oma elu 23 inimest.

25-st inimesest 9 (36%) hukkusid suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes, neist 5 suitsetasid magamisasemel või tugitoolis.

Elektriseadmetest või –paigaldisest alguse saanud tulekahjudes hukkus 7 ja kütteseadmetest alguse saanud tulekahjudes hukkus 6 inimest.

2015. aasta samal perioodil olid olulisemad hukkunuga tulekahjude põhjustajad võrdselt hooletu lahtise tule kasutamine ja suitsetamine.

11 inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja 2 inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud ja/või ilma toiteallikata — seega võib öelda, et poolte  tules hukkunud inimeste kodudes ei olnud suitsuandurit üldse või ei olnud see töökorras.

4 inimest hukkusid hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud.

10 ehk 40% tules hukkunutest olid vanemad kui 60-aastased. Kahjuks on käesoleval aastal tulekahjus hukkunud ka kolm 11-aastast last. Viiel hukkunud inimesel oli teadaolevalt vaimne või füüsiline puue, mistõttu ta vajas toimetulekul kõrvalist abi.

Alkoholijoobes oli esialgsetel andmetel 14 ehk 56% tules hukkunutest.

Aprilli lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 37 inimest, kellest üle poole ehk 19  olid pensionärid.

Inimesed said vigastada eelkõige tulekahjudes, mis said alguse hooletust suitsetamisest, lahtise tule kasutamisest või elektrist.

2015. aasta samal perioodil oli tulekahjudes vigastatuid 26.

Veeõnnetustes on mai lõpu seisuga uppunud 21 inimest, neist kraavis või kaevus uppus 5 inimest ning 3 inimest uppus vannis.

8 uppunut olid vanemad kui 60-eluaastat.

5 uppunut tegelesid eelnevalt kalastamisega, kuid ülejäänud uppumiste asjaolud on pigem segased.

2015. aasta samal perioodil oli veeõnnetustes 11 uppunut.