/nginx/o/2016/05/31/5453183t1h9f35.jpg)
Paks Margareeta valmistub suuremahuliseks projektiks, mille eesmärk on muuta Tallinna vanalinna üks populaarsemaid muuseume kaasaegseks terviklikuks muuseum-külastuskeskuseks.
Meremuuseum soovib Paksu Margareeta 2020. aastaks renoveerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on lähipäevil lõppemas ideekonkurss, mille käigus kujuneb nägemus Paksu Margareeta tulevasest ruumilahendusest ning kogu Suure Rannavärava kompleksi kuuluvate hoonete, katuseterrassi ja sisehoovi paremaks ühendamiseks ning külastajatele eksponeerimiseks.
«Paks Margareeta on vaieldamatult üks Tallinna erilisemaid torne, mida jäädvustab fotodele möödaminnes iga päev sadu Tallinnas peatuvaid turiste ning mille katuseterrassil pööravad oma näo mere poole igal aastal kümned tuhanded muuseumikülastajaid. Aga mis peamine – Paksus Margareetas on väljas Euroopa üks vanemaid mereajaloo ekspositsioone, mis on suures osas püsinud algsel kujul tänase päevani. Parema külastuselamuse saamise ning täna tegelikult ka juba kompleksi amortiseerumisest tekkiva kahju eest kaitsmise nimel on vaja Paksu Margareeta kauaviibinud renoveerimine käsile võtta,» sõnas Dresen.
Torni renoveeriti viimati 1980. aastal, kui see sai meremuuseumiks.
Ideekonkursi tähtaeg on 31. mai, misjärel alustab Meremuuseum uue ekspositsiooni kontseptsiooni koostamist ja rahastuse planeerimist. «Meie soov on, et saaksime alustada ümberehitustöödega 2018. aastal ning 2020. aastal avaks uksed täielikult moderniseeritud Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus,» ütles Meremuuseumi direktor.
Tema sõnul saab Paksu Margareeta ekspositsiooni osaks Tallinnas mullu maa seest leitud ligi 700-aastane koge, mis on väga mitmes mõttes unikaalne. «Taolisi laevaleide esineb väga harva ning meie suureks rõõmuks on koge üllatavalt hästi säilinud. Teiseks tuli kogega koos maapõuest välja ka rikkalik esemeline leiumaterjal – mitmesuguseid meeskonna isiklikke esemeid, nahast ja keraamikast esemeid, mida koge pardal kasutati ja palju muud,» rääkis Dresen.
Paks Margareeta on üks osa Suure Rannavärava kaitserajatisest, mis kuulus keskaegset Tallinna ümbritsenud müüride ja tornide süsteemi. Nüüdseks pea 500 aastat vana torn pidi kaitsma linna ja sadamat, samas linnaväravana jätma võimsa mulje ka mere poolt tulijatele. Lisaks kaitsefunktsioonile on Paksu Margareeta torn täitnud hilisematel sajanditel ka lao ja vangla funktsiooni.
Alates 1961. aastast on Suure Rannavärava kompleksi lugu seotud Eesti Meremuuseumiga.