Inimväärikuse alandamise tõttu 3000 eurot nõudnud vang sai kohtus osalise võidu (1)

Tartu halduskohus rahuldas mehe kaebuse Tallinna vangla vastu osaliselt. Kaebuse järgi tekitati talle kahju eri perioodidel 2013. ja 2015. aastal, mil ta viibis Tallinna vanglas.

Vang taotles oma kaebuses 3000-eurose kahju hüvitamist, ent kohus otsustas mõista vanglalt mehe kasuks välja 100-eurose hüvitise ja lisaks 15 eurot riigilõivu.

Vang nõudis hüvitist Tallinna vangla kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju eest. Vangi väitel oli ta Tallinna vanglas paigutatud kambritesse koos sellise arvu kaaskinnipeetavatega, et tema isiklik ruum jäi alla kolme ruutmeetri ning see alandas tema inimväärikust. 

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumiga seoses asunud seisukohale, et soovitav minimaalne põrandapind on neli ruutmeetrit isiku kohta.

Riigikohus ei pidanud oma varasemas otsuses 2,5 ruutmeetri suurust põrandapinda iseenesest inimväärikust alandavaks, kuid möönis, et pikka aega sellises kambris viibimine on tõenäoliselt inimväärikust alandav. Riigikohus on selgitanud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast ei tulene, et kinnipeetaval peaks olema kolm ruutmeetrit põrandapinda ilma mööblialust pinda ja tualettruumi arvestamata.

Liiga vähe jalutusaega

Antud juhul lähtus halduskohus isikliku ruumi arvestamisel kambri üldpinnast ja sellest, kui palju inimesi seal korraga viibis. Kohus leidis, et kaebaja õigusi rikuti 40 päeva vältel, kui ta viibis vanglas suletud osakonnas ja lukustatud kambris ning sai jalutusboksis viibida vaid tunnikese päevas. Kinnitust leidis seegi, et põrandapind isiku kohta tualetiga oli alla kolme ruutmeetri. Halduskohtu hinnangul ei saa sellisel juhul pidada alla kolme ruutmeetri suurust põrandapinda õiguspäraseks.

Samuti leidis kohus, et vangla ei teinud midagi selleks, et ruumipuudust leevendada. Näiteks oleks võinud vangla võimaldada rohkem värskes õhus viibimist või ajutist ümberpaigutamist teise vanglasse.

Vang kaebas ka puuduliku valgustuse ja ventilatsiooni üle Tallinna vanglas. Kohtus ei leidnud tõendamist kaebaja väited niiskuse, rõskuse, halva õhu ja ebapiisava valgustatuse kohta.

Seega leidis, et halduskohus, et 100-eurone hüvitis on antud juhul õigustatud, kuna vangil oli liiga väike kambri pind, ent muid rikkumisi ei tuvastatud.

Sel aastal 330 kaebust

Käesoleval aastal on vangid esitanud halduskohtusse 330 kaebust.

Kambripinna suurusega seotud kaebusi on aastate jooksul kohtusse jõudnud kokku umbes 350. Sel põhjusel hakkasid vangid massiliselt kaebusi esitama pärast seda, kui EIK muutis oma varasemat praktikat ja hakkas nõudma, et vangi kohta oleks kambris kindlasti vähemalt kolm ruutmeetrit põrandapinda.

Kuni 2013. aasta alguseni pidas EIK vastuvõetavaks ka alla kolme ruutmeetri suurust kambripinda ühe vangi kohta.

Näiteks on 2007. aastal EIK kinnitanud, et ei ütle põhimõtteliselt välja minimaalset vajalikku ruumi, sest kõik sõltub erinevatest asjaoludest – sellest, kui pikalt vang kambris viibib, millised on liikumisvõimalused kambrist väljas, milline on kinnipeetava füüsiline ja vaimne tervis jne.

2013. aasta alguses kujundas inimõiguste kohus seevastu selge seisukoha, mille kohaselt peetakse aktsepteeritavaks miinimumiks kolme ruutmeetrit isiku kohta.

Justiitsministeerium muutis 2013. aasta 30. mail vangla sisekorraeeskirjas minimaalse nõutava kambripinna suuruse 2,5 ruutmeetrilt kolmele ruutmeetrile, kuid see muudatus jõustus 2014. aasta jaanuarist. Hetkel kehtib nõue kõikides vanglates.

Praegu arutatakse kambripinna teemalistes kohtuvaidlustes peamiselt neid tingimusi, kuidas vangid olid paigutatud enne 2014. aastat.

Kaebuste arv vähenemas

2013. aastal esitasid vangid halduskohtusse 750 kaebust, 2014. aastal 1659 kaebust, 2015. aastal 1214 kaebust ning tänavu on esitatud 330 kaebust. Seega on halduskohtutesse esitatavate kaebuste arv alates 2014. aastast vähenemas.

Vangide kaebuste arv, mis on kohtus osaliselt või täielikult rahuldatud, on jäänud neil aastatel 5-10 protsendi vahemikku.