PRIA: kui Lember kohtus süüdi mõistetakse, tuleb Eestil raha Euroopa Liidule tagasi maksta (3)

PRIA kontrolliosakonna juhataja Kristi Sell kinnitas Postimehele, et nendel juhtudel, kus kohus tuvastab toetuste saamisega seotud kuriteo, tuleb toetusesaajal toetus tagasi maksta.

«Jõustunud kohtuotsus annab PRIA-le aluse toetuse määramise otsuse tühistamiseks ja väljamakstud summa tagasinõudmiseks,» selgitas ta.

Euroopa Liidule tuleb Eesti riigil maksta 50 protsenti tagasinõude summast siis, kui nelja aasta jooksul pole taotleja tagasinõutud summat ära maksnud. Teine 50 protsenti jääb Eesti kanda, kuid võla tagasinõudmist Selli sõnul kliendilt jätkatakse.

Küsimusele, kas PRIA kontrollis Lemberiga seotud firmadele eraldatud Euroopa Liidu toetuste kasutamist, vastates selgitas Sell, et investeeringutoetuste puhul on skeem selline, et toetust ei maksta välja määramisotsuse tegemise ajal, vaid siis, kui toetuse saaja objekti või tegevused valmis saab ning PRIA-le selle kohta dokumendid esitab.

Kohapeal kontrollitakse objekt üle ning veendutakse selle kasutusviisis vähemalt enne viimast väljamakset. Kohapealseid kontrolle võib toimuda ka rohkem, sh eelkontrolle veel enne määramisotsuse tegemist, märkis kontrolliosakonna juhataja.

«Samasugused tegevused tegi PRIA ka Kajar Lemberiga seotud ettevõtetele antavate toetustega,» lisas Sell.

Küsimusele, miks PRIA aastate jooksul aru ei saanud, et Lemberiga seotud firmad kelmuse teel toetusi taotlevad, vastas Sell, et see ei olnud päris nii. PRIA tegi tema sõnul ära need mahukad haldusmenetluse toimingud, mida nende pädevus võimaldab.

«Kelmuse kui kriminaalkuriteoga seotud menetlused on teiste asutuste pädevuses ja süü üle otsustab kohus,» sõnas ta.

Tartu abilinnapeale Kajar Lemberile esitatud kahtlustuste kohaselt moonutati eurotoetuste väljapetmisel enda osaluse maksmise vältimiseks teiste äriühingute abil esitatud hinnapakkumistega ehituse maksumust suuremaks ning mängiti pakkumine ühenduslüliks olevale ehitusettevõttele.

Kontrollosakonna juhataja tõdes, et keerukate projektide n-ö õiget maksumust turuhindade võrdluse teel kontrollida ei saa.

«Turuhindade info kasutamisest taotluste menetlemisel saame rääkida eelkõige konkreetsete masinate või seadmete puhul – ühel esemel on konkreetne hind, paisutatud hind torkaks silma. Aga paljud investeeringuprojektid on unikaalsed, koosnedes paljudest kuluridadest ja objektil võib olla väga palju tegevusi ning elemente,» nentis Sell.

PRIA teadis Lemberi uurimisest

PRIA oli Kajar Lemberi suhtes käivast kriminaalmenetlusest teadlik. Lember sai ka pärast seda, kui ameti juba uurimisest teadis, PRIA-lt veel toetusi.

«Kehtib süütuse presumptsioon – ainuüksi põhjusel, et taotleja suhtes on käimas kriminaalmenetlus muu toetuse taotlusega seoses, ei saa me jätta tema uusi taotlusi menetlemata või jätta määramata järgnevaid toetusi, mille nõuetele ta tol hetkel vastab,» põhjendas Sell.

Sell täpsustas, et kui kriminaalmenetluses taotleja süü selgub ja PRIA sellega seoses toetuse tagasi nõuab, siis on PRIA-l õigus määrata lisasanktsioon – sama klient ei saa järgnevatest sama toetusmeetme taotlusvoorudest kahe finantsaasta jooksul osa võtta.

«Vudila mängumaa kui objekti jaoks on PRIA toetusi määranud, aga me ei kommenteeri kahtlustuse sisu,» lisas Sell.

Keskmiselt moodustab pettustega saadud toetuste summa PRIA-s aastas umbes 0,6 protsenti väljamakstud investeeringutoetuste kogusummast. Näiteks mullu oli kuus juhtumit, kus PRIA algatas pettuse kahtlusel menetluse, uurimised puudutasid kokku 2 miljonit eurot.

«Probleem on olemas kõigis liikmesriikides, PRIA-s on võrreldes teiste riikidega välja arendatud suhteliselt tõhus kontrollisüsteem. PRIA ei ole vaid toetuste jagaja, vaid ka ELi makseagentuur, kelle ülesanne on tagada kontroll toetuste sihipärase kasutamise üle,» märkis Sell.

Umbes pooled pettustest avastab PRIA veel enne toetuse väljamaksmist.

Omafinantseeringu petmine levinud

PRIA kontrolliosakonna juhataja Kristi Sell tunnistas Vikerraadio saates «Uudis+», et omafinantseeringu näilik tasumine on laialt levinud probleem.

Sisuliselt tähendab skeem seda, et kui ettevõtja teeb tavaliselt investeeringu, siis pool sellest hüvitavad fondid ning teise poole tasub ettevõtja ise. «Pettuste valdkonnas on sageli ettevõtjaid, kes üritavad vältida omafinantseeringu tasumist,» selgitas Sell.

Näiteks kui investeeringu suurus on 100 000 eurot, siis normaaljuhul peaks ettevõtja sellest 50 000 leidma omafinantseeringuna, näiteks laenuraha pangast või oma vahenditest, ning 50 000 oleks toetus.

«Juhul kui nad soovivad omafinantseeringu tasumist vältida, siis nad näitavad kunstlikult hinda kõrgemana. Nad näitavad, et see investeering maksab 200 000. PRIA maksab kinni 100 000 ja taotleja jaoks ongi kogu finantseering tasutud PRIA rahadega,» kirjeldas Sell.

Sellise skeemi kasutamiseks peab taotlejal olema kokkulepe hinna pakkujaga. Konkursil osalejad peavad seega kokku mängima. «Kindlasti, teistmoodi ei oleks see võimalik,» ütles Sell.

Miks on pettuste avastamine hädavajalik? Paisutatud hindadega kaasneb enamasti oht, et riigilt küsitakse ka käibemaksu rohkem tagasi. «Maksumaksjatena me kõik igapäevaselt kaudselt maksame neid pettuseid kinni,» möönis Sell.

PRIA IT-süsteemid teevad selliste skeemide vältimiseks automaatseid ristkontrolle.

Kohapealset kontrolli tehakse kõigile investeeringuobjektidele ning hektari- ja loomapõhiste toetuste kontrolli vähemalt 5 protsendile taotlejatele meetmete lõikes.

Investeeringuobjektidele kehtib ka viieaastane järelkontrolli periood, mille jooksul objekt peab olema taotleja omandis ja sihipärases kasutuses. Seda kontrollitakse valimi alusel.

Hektari- ja loomapõhiste toetuste saajate kohapealse kontrolli valim koostatakse kombineeritult juhuvalimi ja riskivalimi meetodil, mille põhimõtted tulenevad Euroopa regulatsioonist. Lisaks toimub vajadusel kohapealseid lisakontrolle, nt laekunud vihjete põhjal. Taotlusaluste massiivide seisukorda ja pindade suurusi tuvastatakse lisaks kaugseire ja ortofotode kaudu.

Aasta-aastalt on üha suuremaks probleemiks Selli sõnul kõikvõimalikud juriidilised nõustajad, masinamüüjad, ehitusettevõtted jt, kes pakuvad taotlejatele võimalust kindlasti saada eurotoetust.

Nendel petturitel on piisavalt palju teadmisi, et andmetega manipuleerida nii, et eurotoetust saada. Hiljem jääb aga kogu vastutus põllumehe enda kanda, kes peab kellegi teise toimepandud pettuste eest karistust kandma.

PRIA nõunik Rando Undrus tõi Vikerraadios välja kolm levinumat pettust:

1. Esimene on see, kui ettevõtja tekitab kunstlikult toetuse saamise õiguse. Isik püüab näida kellegina, kes ta ei ole, et tal oleks üldse õigus toetust taotleda. Näiteks kui toetus on ette nähtud maapiirkonna ettevõttele, siis linnas tegutsev firma registreerib end maale.
2. Teiseks on levinud hinna paisutamine. Eraettevõte võtab kolm konkureerivat hinnapakkumist, tegelikult on kõik kolm pakkumist omavahel kokku lepitud ja kunstlikult kõrgeks aetud. Võidakse varjata ka kasutatud tehnika ostmist, ostetakse tehnikat läbi teiste firmade, pannakse vahele palju puhverfirmasid jne.
3. Klassikaline pettus on toetusraha mitte sihipärane kasutamine. Küsitakse näiteks Euroopa Liidu toetust turismis puhkemajade ehitamiseks, hiljem selgub, et see on võetud kasutusele tavalise eramajana.