/nginx/o/2016/05/21/5415449t1h68a0.jpg)
Täna räägiti riigikogu konverentsisaalis eelseisvast NATO tippkohtumisest ning arutati, mida Eestil sellest on oodata.
NATO tippkohtumise arutelu: rõhk on liitlaste kohalolekul ja solidaarsusel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Taavi Rõivas ütles oma avakõnes, et tõenäoliselt on vähem kui kahe kuu pärast toimuv Varssavi tippkohtumine Eesti jaoks kõige olulisem, pärast 2002. aastat.
Ta lisas, et Eesti peamisteks eesmärkideks pärast Varssavi kohtumist on liitlasvägede kohaloleku põlistamine ning selle suurendamine. «NATO kohalolek on uus normaalsus,» oli peaminister kindel.
«Me ei tohi näida nõrkadena ükskõik millisele vastasele – olgu selleks rohelised mehed idast või ISIS lõunast. Iga vaenlane peab teadma, et tema sammudele on vastus ja see on meelekindlam, kui ta oodata oskab,» lisas Rõivas.
Peaministri sõnul on oluline, et viimased kaks ja pool aastat on allianss tegelenud süvitsi just kollektiivkaitse tugevdamise küsimustega, mille olulisusele on Eesti aastaid viidanud. «Tänan kõiki Eesti ametnikke ja diplomaate – Tallinnas, Brüsselis, Washingtonis ja muudes Euroopa pealinnades – et te olete selle nimel palju vaeva näinud,» ütles Rõivas.
«Soovin, et allianss oleks peale Varssavit veel tugevam,» lisas valitsusjuht avakõne lõpetuseks.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktori Jüri Luige hinnangul võtab NATO Varssavis vastu otsused, mille puhul saabuvad siia väekontingendid. «Selge on see, et see on NATO poolt väga tugev sõnum ning pole kahtlust, et Venemaa proovib näidata seda nendevastase sammuna», oli ta kindel.
«Kui enne toimis NATO-Vene nõukogu, siis täna oleme me sellest kaugel,» ütles Luik. «Seetõttu on oodata, et pärast Varssavi tippkohtumist naaseb NATO vana külma sõja paradigma juurde.»
Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov kinnitas peaministri sõnu kohtumise olulisuse kohta, lisades et riikide kaitseministrid on konsensusel idariikide sõjalise kaitse täiendamise osas. «Varssav ei saa olema kindlasti ajaloo lõpp, see loob eeldused eelseisvaks tööks,» ütles Veseviov. Ta lisas, et NATO hoiak pole kindlasti agressiivne vaid kaitsev ja kindlameelne.
Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Ellingu arvates on tippkohtumisel ka oluline roll riikidevahelisel solidaarsusel: «See on oluline küsimus ja paljud liitlased on öelnud et nende tähtsaim tulem saab olema ühtsus,» rääkis asekantsler konverentsil.
Erukindralleitnant Johannes Kerdi hinnangul on tõenäosus, et kõik kolm Balti riiki saavad omale pataljonlahingugrupi, suur. See tähendaks Eestile umbes tuhande mehe alalise kohaloleku.