/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/06/12/624058t1h4070.jpg)
Siseminister Hanno Pevkuri ja politseijuht Elmar Vaheri väidetav meilikonotode lukustaja Mart Pirita suhtes jõustus õigeksmõistev otsus, sest prokurör ei kaevanud otsust edasi.
Pevkuri ja Vaheri väidetav meilikontode lukustaja sai lõplikult süüst priiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ringkonnakohus mõistis aprillis Pirita õigeks, sest tema süü ei leidnud tõendamist. Otsusega tühistas ringkonnakohus Harju maakohtu varasema süüdimõistva otsuse.
Riigiprokuratuur süüdistas siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) endist IT-spetsialisti Mart Piritat (45) arvutisüsteemi toimimise ebaseaduslikus häirimises andmete sisestamise teel.
Süüdistuse kohaselt sisestas Pirita seadusliku aluse ja volituseta 2014. aasta augustis - vahetult enne USA presidendi Eesti-visiiti - siseministeeriumi haldusala töötajate kaugligipääsu portaalides 14 erineva kasutaja, sealhulgas siseminister Elmar Vaheri ja PPA peadirektori Elmar Vaheri kasutajatunnused ning valed paroolid, mille tulemusena nende inimeste kasutajakontod blokeerusid. Sellega oli siseministeeriumi haldusala töötajate kaugligipääsu arvutisüsteemi toimimine häiritud terve päeva.
Riigiprokurör Piret Paukštys põhjendas loobumist sellega, et otseste tõendite kogumine selles menetluses ei olnud võimalik. «Ringkonnakohus küll tuvastas, et meilikontode blokeerimise näol oli tegemist arvutisüsteemide töö häirimisega karistusseadustiku paragrahvi mõttes, kuid mõistis süüdistatava õigeks põhjusel, et kaudsete tõendite kogum ei olnud piisav, tuvastamaks tõsikindlalt, et teo pani toime just süüdistatav. Tegemist on tõendite hindamise küsimusega, mida ei ole võimalik vaidlustada riigikohtus, mistõttu riigiprokuratuur ei pidanud kassatsiooni esitamist võimalikuks,» sõnas prokurör.
«Kuna arvutisüsteemi ründamiseks kasutati anonüümsust pakkuvat tarkvara TOR, ei olnud otseste tõendite kogumine selles menetluses võimalik,» lisas ta.
Pirita kaitsja, vandeadvokaat Raul Ainla leidis aga, et prokurör tegi Mart Pirita arvel õiguslikku eksperimenti, viies asja ilma tõenditeta kohtusse. «Asjas kogutud tõendid ei kvalifitseerunud isegi mitte kaudsete tõenditena. Paljalt kahtluse põhjal ei tohiks prokurör õigusriigis asja kohtusse viia. TOR tarkvara võisid ründe momendil kasutada miljonid inimesed. Arusaamatuks jääbki, miks just Mart Piritat otsustati süüdistada,» lausus Ainla.
Kuna arvutisüsteemi ründamiseks kasutati anonüümsust pakkuvat tarkvara TOR, ei olnud otseste tõendite kogumine selles menetluses võimalik.
Prokurör väitis kohtus, et rünnak toimus läbi TOR-võrgu, mis võimaldab kasutada internetti anonüümselt ehk peita oma jäljed. Süüdistus märkis, et Pirita motiiv küberründeks võis olla temaga töösuhte katkestamine ja konflikt asutuse juhtidega.
Ringkonnakohus leidis, et maakohus on teinud vigu tõendite hindamisel ja lugenud ekslikult tõendatuks, et süüdistuses kirja pandud teo pani toime Mart Pirita. Ainult asjaolu, et Mart Pirita kasutas TOR võrku, ei ole kohtu hinnangul piisav, sest teo võis toime panna ükskõik milline teine samal ajal TOR-i kasutanud isik, riigiprokuratuuri tõendid Pirita konkreetset seotust ei näita.
Ringkonnakohus möönis, et mitmed asjaolud viitavad kontode blokeerija seotusele SMITiga, kuid need ei anna piisavalt alust süüdimõistmiseks. Otseseid tõendeid pole, kaudsed tõendid on aga liiga nõrgad, leidis ringkonnakohus.
Ringkonnakohtu otsuse järgi tuleb Mart Piritale riigieelarvest hüvitada apellatsioonimenetluse kulud 2500 eurot ning kohtueelses ja maakohtu menetluses kantud kulud 5000 eurot.
Infotehnoloogiaekspertiisi kulu 1608 eurot jäi samuti riigi kanda.