/nginx/o/2008/09/29/78125t1h0811.jpg)
Viimase Eesti valitsusjuhi presidendi ülesannetes ning riigisekretäri eksiilis Heinrich Marga sünnikohas Põlvamaal avatakse kolmapäeval mälestuskivi.
Viimase eksiilpresidendi sünnikoht saab tähise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal päeval möödub 97 aastat Heinrich Marga sünnist, vahendas riigikantselei pressiesindaja.
Kell 14 Kõlleste vallas Ihamaru külas Otsa talus algaval mälestuskivi avamisel osalevad teiste seas riigisekretär Heiki Loot ja riigikogu liige Trivimi Velliste.
Kohal on ka Kõlleste vallavanem Andrus Seeme ja perekonna esindajana Heinrich Marki poeg Peeter Mark. Mälestuskivi õnnistab EELK Kanepi Jaani koguduseõpetaja Margit Lail.
Mälestuskivi avamisele järgneval kõnekoosolekul esinevad Heinrich Marga eksiilvalitsuse liikmed Enno Penno ja Peeter Luksep, riigikogu liige Urmas Reinsalu ning Karl Ristikivi Seltsi esimees ning EÜS Veljesto vilistlane Janika Kronberg.
Riigikantselei on Eesti Vabariigi juubeliaasta raames juba tähistanud August Rei sünnipaiga Järvamaal, Aleksander Warma sünnipaiga Viinistul, Otto Strandmani sünnikoha Kadrina vallas, Ado Birki sünnikoha Tarvastu vallas ning Jaan Teemanti sünnikoha Varbla vallas.
Mälestuskivide avamisega avaldatakse austust meie riigimeestele, neid meile andnud valdadele ja linnadele ning meie ajaloole.
Heinrich Mark oli Eesti eksiilvalitsuse riigisekretär aastatel 1953-1958.
1971. aastal nimetas peaminister presidendi ülesannetes Tõnis Kint Heinrch Marga peaministri asetäitjaks ning sõjaministriks. Selles ametis oli ta 1990. aastani, mil Margast sai peaminister presidendi ülesannetes eksiilis.
6. oktoobril 1992 andis Heinrich Mark üle volitused vastmoodustatud Eesti Vabariigi valitsusele ja president Lennart Merile.
Heinrich Mark sündis 1. oktoobril 1911 Võrumaal Kõlleste vallas Otsa talus. Oma hariduse sai ta Võru ja Tartu Õpetajate Seminaris. 1933-1938 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Pärast seda töötas ta kaks aastat algkooliõpetajana. 1940. aastal oli ta vandeadvokaat Peeter Sepa abi Tartus, 1941-1943 vandeadvokaadi abi Tallinnas.
Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal töötas ta lühikest aega Tartu Ülikooli sekretärina. 1940. aastal kandideeris Mark riigivolikogu valimistel Eesti Töötava Rahva Liidu vastaskandidaadina, kuid ta kõrvaldati kandidaatide nimekirjast. 1943. aastal põgenes ta Soome, kus oli üks Eesti Büroo organiseerijaid ja ajalehe «Malevlane» peatoimetaja abi.
1944. aastal asus Mark Rootsi, kus oli välismaalaste komisjoni assistent.
Heinrich Mark suri 2. augustil 2004. Tema põrm on puistatud mälestamishiide Stockholmi metsakalmistul. Eestis on ainuke mälestusmärk Heinrich Margale Kanepi kalmistul olev perekonna mälestuskivi.