Võrumaa ajakirjanike töövahendit peeti Vene luuredrooniks

Selgus, et õppusi oli jäädvustanud nende enda kolleegid Võrumaa Teatajast. Pealkirja «Kas tõesti Vene droonivideo? Uudistekanal jagab videot Kevadtormist» kandva artikli allikas oli Venemaa riiklik uudisteportaal RIA Novosti.

Uudist vaadates selgub, et Kremli-meelne telekanal RT (endine Russia Today) oli lihtsalt võtnud Võrumaa Teataja Youtube’i kanalis avaldatud video ning pannud selle oma Youtube’i kanalisse koos RT logoga. Nii jääb mulje, et video kuulubki RT-le. Sama video avaldas kolmapäeval ka propagandakanal Sputnik omaenda logoga.

Tekstis eksivad venelased, väites, et tegu on videoga õppuselt Kevadtorm, kus osaleb 6000 kaitseväelast. Videos olid hoopis kaadrid 29. ja 30. aprillil toimunud õppuselt Tormihoiatus, kus osales üle 800 ajateenija, kes harjutasid sellel nädalal alanud Kevadtormiks.

Maaleht avaldas eile paranduse, teatades, et Eesti kaitseväest kinnitati neile, et video ei ole filmitud õppusel Kevadtorm, vaid tegemist on 2. mail Võrumaa Teataja Youtube’i kanalis avaldatud droonivideoga õppuselt Tormihoiatus, kus osalesid kaitseväelased, kaitseliitlased ja meie liitlassõdurid Ameerika Ühendriikidest.

«Tuletan ka meelde, et adekvaatse lisainfo saamisel eemaldasime tolle küsimärgiga pealkirjastatud esialgse nupu veebist sekundite jooksul ja selle põhjal avaldasime loo «Vene uudistekanal avaldas Kevadtormi kohta valevideo», kus viide ka Võrumaa Teatajale,» kommenteeris Maalehe peatoimetaja Andres Eilart.

Eile ilmus Eesti Päevalehes info, et NATO saladokumentide järgi on Venemaa diplomaatiline personal kaardistanud Lõuna-Eesti sildu.

Idanaabri inforünded

Kommunikatsiooniekspert Janek Luts märkis artiklit ETV saates «Terevisioon» kommenteerides, et tema hinnangul on Norra julgeolekuportaali AldriMer infot Vene erivägede tegutsemisest Eestis üle tähtsustatud, vahendas ERRi uudisteportaal.

«Minu arust näiteks kas või tänane (eilne – toim) Eesti Päevalehe lugu tõestab, et väga kriitiliselt ja filtreeritult tuleb suhtuda sellesse, kui 21. sajandil rääkida sellest, et käiakse kuskil pildistamas sildu. Kirjutage Luunja sild Google’isse, saate nii palju pilte, kui vähegi soovite, ja kõik mõõtmed ja asjad kätte. Kui räägite, et keegi kaardistab maanteid, siis minu GPS-seade autos teeb sama asja,» rääkis ta.

Vene telekanali Vesti eetris oli neljapäeva õhtul ligi seitsme minuti pikkune uudiselõik, kus süüdistati Eestit soovis ajalugu ümber kirjutada. Suuremas osas keskenduti Eesti-vastaste provokatsioonidega tuntust kogunud Dmitri Linterile ning sellele, kuidas politsei- ja piirvalveameti ametnikud teda piiril kontrollisid. Ühtlasi näitas uudistesaade nn Surematu Polgu aktsiooni Sillamäel, kus saatejuhi väitel osales 10 000 inimest.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (IRL) sõnul pole Venemaa telekanalis Vesti Eesti vastu suunatud provokatiivse uudiselõigu sarnast inforünnet ammu olnud ning see teeb ettevaatlikuks.

«9. mai on taas tulekul. Sellist ettevalmistavat inforünnet pole meie vastu juba mõnda aega olnud. See, et Venemaa juhtiva uudistekanali tähelepanu on provokatiivsel moel (Sillamäe ja «kümned tuhanded») Eestil, teeb ettevaatlikuks,» kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Norra militaaruudiste portaal AldriMer kirjutas 30. aprillil, et on pääsenud ligi salajastele NATO dokumentidele, kus Eesti kaitsepolitsei on kirjeldanud, millise haardega Vene eriteenistused siin luuravad.

Intsidentide jada käsitles mullu aprilli keskel Pärnumaal peetud NATO staabiõppust Trident Jaguar, kus NATO erioperatsioonide väejuhatus harjutas eriüksuste kiiret juhtimist konflikti korral.

AldriMeri ajakirjaniku väitel kirjutas kapo oma ettekandes NATO-le, et jõuline luure algas juba õppuse eelõhtul, 8. aprillil. Just siis avastati õppuse toimumispaikade – Pärnumaal asuva Eametsa ja Harjumaal paikneva Ämari – lähistel tundmatu mobiilimasti tegevus, mis aeg-ajalt sisse lülitus ning levialas olevate telefonide andmeid kogus.

«Magavad» agendid

Järgnevatel nädalatel toimus Eametsa kandis korduvalt kahtlasi intsidente: tabati trobikond pildistajaid ja eesmärgita jalutajaid. Järjepanu tuvastati signaalluureseadmeid kandvaid Vene transpordivahendeid Läänemere kohal õhus, vee peal ja vee all.

Plahvatuslikku huvi kasvu täheldati aga õppuse avapäeval, 15. aprillil, kui NATO oma seadmed lõpuks sisse lülitas. 22. aprilli paiku tungis kaameraga varustatud neljapropelleriline droon öösel korduvalt Ämari õppuste alale. Sama kordus ka Võrus asuva väeosa lähistel. Raportis väidetakse, et olenemata tõenditest kahtlustas kaitsepolitsei Vene eriüksuslasi.

Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) rääkis pärast Norra portaalis ilmunud artiklit, et tagantjärele irdub norralaste käsitlus tuntavalt tegelikkusest.

«Vähemalt kaks seal tehtud järeldust on minu meelest vägivaldsed. Esimene on see, et kui mingi droon õppuse kohal lendab, siis see tähendab seda, et Eestis tegutsevad Vene eriüksused. See on täielik absurd!» rääkis ta.

Teiseks kuuluvat ulme valdkonda väide, justkui oleks Venemaal suvalises asulas «magavad» agendid, kes siis õppuse tarbeks üles äratati. Ka norralaste kirjeldus Pärnumaad väisanud Vene luurelennukitest on tugev liialdus, sest õhupiiri rikkumised on Eestis avalik info ja seni on Eesti õhupiiri üksnes riivatud. Pealegi kaitseb õhuruumi NATO õhuturbemissioon.

«Seetõttu kogu see asi olukorda minu meelest adekvaatselt ei kajasta,» rääkis Kross.

Endine kaitsepolitseiameti peadirektor, riigikogu liige Raivo Aeg (IRL) ütles, et üksikuna võttes kuuluvad kõik Norra väljaande kirjeldatud meetodid küll luureasutuste praktikasse, ent artiklis kirjeldatu sisaldab absurdseid loogikavigu.

Näiteks on vaevalt mõeldav, et idanaaber riskiks lasta eriüksusel tegutseda Eesti pinnal ja veel nii kaugel idapiirist. Droonidel on piiratud lennuulatus ja risk nende lennutamisega vahele jääda on tohutult suur.

«Kus on otsene oht vangi sattuda, siis ükskõik kui suur Vene patrioot isik ei ole, sellise riski peale vaevalt minnakse,» rääkis Aeg.

Olematu kokkupõrge

Portaali AldriMer algses artiklis väideti muu hulgas, et alla 4000 elanikuga Sindis töötab Vene luure heaks koguni 50 inimest. Norra ajakirjanik Kjetil Stormark tunnistas hiljem, et see väide oli ekslik.

Norralased panid artikli parandatud versiooni hiljem kirja, et Sindis leidub regulaarseid kaastöölisi ja Pärnus ligemale poolsada Vene-meelset, kes on seotud luureinfo kogumisega.

«Aga tuleb silmas pidada, et me ei ole tegelikult väitnud, et Eestis on Vene eriväed. Oleme vaid edastanud, et kapo on öelnud NATO-le, et nad kahtlustavad tugevalt Vene eriväelaste osalust, ent ei ole seda seni dokumenteerida saanud,» märkis Stormark.

Ka postimees.ee avaldas eelmisel nädalal uudise, kuidas Läänemerel põrkasid kokku kaks allveelaeva, Poola ja Venemaa allveelaev. Artikli algallikas oli üks Venemaa suurimaid telekanaleid Ren TV, mida refereeris uudisteagentuur Interfax.

Paar tundi hiljem selgus, et midagi sellist ei ole juhtunud. Postimees parandas vea ning teatas, et telekanali uudis Vene ja Poola allveelaeva kokkupõrkest osutus valeks. Esialgu läksid Ren TV uudise õnge ka poolakad, kuni Poola kaitseministeeriumist öeldi, et nende allveelaevaga poleks kokkupõrge võimalik olnud, sest nende alus Orzeł ei ole viimaste päevade jooksul kodusadamast väljunudki.