/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/09/28/4537185t1h14b5.jpg)
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna seadusmuudatuse, millega soovib tühistada 2017. ja 2018. aastaks planeeritud kütuseaktsiiside tõstmised.
Keskfraktsioon tahab plaanitud kütuseaktsiiside tõstmise tühistamist (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu algataja Tarmo Tamme sõnul mõjuks kütuseaktsiiside täiendav tõus praeguses majandusolukorras selgelt negatiivselt ning ei aita seega kaasa suurema majanduskasvu saavutamisele, teatas BNS-ile fraktsiooni pressiesindaja. Saadiku sõnul tuleks juba ainuüksi sellel põhjusel järgmiste aastate kütusaktsiisi tõusust loobuda.
«Mullu suve alguses läbisurutud kütuseaktsiiside tõstmist põhjendati väitega, et aktsiise pole pikka aega tõstetud ning seetõttu on nad ajas võrreldes üldiste hindade ja palkadega suhteliselt odavamaks jäänud,» rääkis Tamm. «Tegelikkuses pole hinnatõus viimastel aastatel olnud niivõrd kiire, et põhjendada sellises mahus aktsiisi tõstmist. Kui võtta aluseks 2011. aasta hinnatase, siis on tarbijahinnad kallinenud kaheksa protsenti. Seega tagas juba 1. veebruaril toimunud bensiini kümneprotsendiline ning diislikütuse 14-protsendiline aktsiisitõus, et aktsiisi mõju ei väheneks. Meie hinnangul on tulevastel aktsiisitõusudel meie majandusele ja inimeste rahakotile selge negatiivne mõju ning need tuleb tühistada.»
Tamme sõnul tõdeti aktsiise tõstes riski, et piiriäärsete alade elanikud võivad hakata tankimas käima Lätis.
«TNS Emori läbi viidud uuringust selgus, et 49 protsenti Eesti transpordiettevõtted on kütuse aktsiisitõusuga seonduvalt läinud kütust tankima madalamate aktsiisimaksu määradega riikidesse nagu Läti, Leedu ja Poola. Lisaks tunnistasid 36 protsenti ettevõtetest, et on seda kaalunud. Uuring hõlmas ka kütuse jae- ja hulgimüüjaid, kellest märkisid 75 protsenti, et nende kliendid on Eestis müüdava kütuse tarbimist vähendanud ja kolinud kütust ostma mõnda teise riiki. Statoili andmetel on pärast kütuseaktsiisi tõusu tangitud Eestis sadu tuhandeid liitreid vähem diislikütust ning selle põhjal on reaalne, et transpordiettevõtete kütuse tarbimine väheneb Eestis kuni 40 protsenti. Kahtlen, kas valitsus sellist olukorda ette nägi,» sõnas Tamm.
«Aktsiisitõusud on selge miinusmärgiga kogu Eesti elule. Kütuseaktsiisi tõstmise tulemusena planeeriti käesolevaks aastaks aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 59,3 miljonit eurot, 2017. aastaks 80,2 miljonit eurot ning 2018. aastaks 85,3 miljonit eurot. Arvestades aga transpordiettevõtete käitumist, siis võib prognoositav lisalaekumine jääda oluliselt tagasihoidlikumaks. Aktsiisitõusude tühistamine parandaks maapiirkondade elanike transpordivõimalusi ja paraneks ka ettevõtete konkurentsivõime ning majanduskeskkond. Meie hinnangul annaks planeeritud tõusude tühistamine selgelt positiivsema lõpptulemuse kui nendega julmalt edasi sammumine,» ütles Tamm.