Kultuurikomisjon arutab lasteaednike töötasude kollektiivset pöördumist

1759 lasteaiaõpetaja allkirjastatud pöördumisega soovitakse, et koolieelseid lasteasutusi hakataks rahastama sarnaselt munitsipaalkoolidega ja lasteaiaõpetajatele kehtestataks töötasu alammäär, mis oleks rahastatud riigieelarvelistest vahenditest.

Kollektiivse pöördumise algataja, rigikogu liikme Märt Sultsi hinnangul vajab lasteaiaõpetajate töö tänasest suuremat väärtustamist ning esimene samm õiglasema kohtlemise teel peaks olema riigi poolt tagatud väärikas palk. «Kooliõpetajate palk on tagatud riigi haridustoetustega, kuid lasteaiaõpetajate palk on omavalitsuste kanda. Kohalikud omavalitsused on aga väga erineva võimekusega, mis tekitab palganumbrites kohutavalt suured käärid. Siinkohal peab riik tulema appi ja kehtestama ka lasteaiaõpetajatele riikliku palga alammäära,» ütles Sults.

Sults lisas, et lasteaia õpetaja ei erine kuidagi kooliõpetajast, sest nii kooli kui lasteaia töös lähtutakse riiklikust õppekavast ja õpetajal peab olema vastav kvalifikatsioon.

Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve sõnul tuleks kohalikele omavalitsustele anda rohkem õigusi ja vastutust hariduse korraldamisel. «Riik hakkab lähiaastastel munitsipaalgümnaasiume üle võtma, et luua riiklik gümnaasiumide võrk. Kohalikud omavalitsused saavad vaba raha suunata alus-, huvi– ja põhiharidusse,» ütles Randjärv ning lisas, et kultuurikomisjonil on lähiajal kavas riigi ülesandeid selgesõnalisemalt kirjeldada ja hakkab tekkinud küsimusi lahendama uue haridusseaduse eelnõu menetlemisel.

Avalikule istungile on kutsutud Eesti Lasteaednike Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, haridus- ja teadusministeeriumi ning Riigikontrolli esindajad.

Kell 14 algavat istungit konverentsisaalist saab jälgida riigikogu veebilehel ja Postimehe vahendusel.