/nginx/o/2016/04/05/5232459t1h6fd0.jpg)
Täna avaldatud kaitseväe aastaraamatust võib lugeda, et kuigi Venemaa majandus kidub, vähendati armee eelarvet 2015. aastal vaid viie protsendi võrra.
Kaitseväe aastaraamat: vaatamata majandusraskustele on sõjalised kulutused Venemaa jaoks endiselt prioriteet (15)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa 2015. aasta eelarve esialgses versioonis kulutati armeele ligikaudu 3,3 triljonit rubla ehk pea kolmandiku võrra enam kui aastal 2014. Majandusraskuste tõttu kärbiti seda hiljem siiski viis protsenti ehk 150 miljardi rubla võrra, kirjutas kaitseväe luurekeskuse ülem kolonelleitnant Kaupo Rosin värskes aastaraamatus.
Tasub tähele panna, et kuna rubla kurss on alates 2014. aastast kõvasti langenud, on esialgu eraldatud 3,3 triljonist rublast ehk 72,5 miljardist eurost saanud ligikaudu 40 miljardit eurot.
«Rohkem kui pool Vene sõjalisest eelarvest kulub seejuures relvastuse- ja tehnikahangetele. Käimasoleva laialdase ümberrelvastumisprogrammi senine ametlik eesmärk on olnud 70-protsendilise uue või moderniseeritud tehnika-relvastuse osakaalu saavutamine aastaks 2020.»
Tankiarmee Eesti kõrval
Otseselt Eestit puudutavast toob Rosin esile tankiarmee ja õhutõrjeraketisüsteemid. «Maaväe osas väärib märkimist 1. tankiarmee formeerimine Lääne sõjaväeringkonnas. Tegu on konventsionaalse sõja tingimustes toimuvate ründeoperatsioonide läbiviimiseks mõeldud väekoondisega, mille loomine ja paigutus iseloomustab VF kõrgema juhtkonna julgeolekukäsitlust. Balti riikide kontekstis tasub osundada ka kaugulatusega õhutõrjeraketisüsteemide S-400 paigutamist Peterburi lähistele.»
Kolmanda olulise aspektina toob Rosin välja suuremastaabilised õppused, mis Baltikumi läheduses toimusid. Nendes mängiti läbi mittekonventsionaalselt alanud konflikti arenemine täiemahuliseks rahvusvaheliseks konfliktiks.
Lahinguvõime kasvas
Lääne sanktsioonide ja kiratseva majanduse tõttu on tulnud mõningatest plaanidest loobuda. Edasi lükati kuue fregati ehitus, sest neile mõeldud jõuseadmete importimine osutus sanktsioonide tõttu keerukaks. Õhuvägi saab selle kümnendi vältel vaid 12 uue põlvkonna hävituslennukit T-50 algselt planeeritud 60 asemel, toob Rosin mõned näited.
«Puudujäägid uue relvastuse välja töötamise, tootmise ja kasutuselevõtu osas kompenseeritakse olemasolevate relvasüsteemide moderniseerimise ja parendatud relvade tootmisega,» kirjutab Rosin. Tänu sellele jätkas Venemaa relvajõudude lahinguvõime kasvamist.
2015. aastal säilis tuumajõudude oluline roll Venemaa relvajõudude jaoks. «Nii jätkas strateegiline raketivägi mandritevaheliste ballistiliste rakettide õppelaskudega, strateegiline lennuvägi aga jätkas intensiivset lendamist rahvusvahelises õhuruumis,» kirjutas Rosin. Lisaks suurendati ka tuumaallveelaevade patrullide arvu maailmameredel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et 2015. aastal jäi muutumatuks Venemaa juhtkonna strateegiline kurss ehk vastandumine Läänele ning sõjanduse arendamine eelisjärjekorras. Rosin juhib tähelepanu ka sellele, et Venemaa presidendi uus julgeolekustrateegia nimetab NATOt ja USAd Venemaa peamisteks julgeolekuohtudeks.
Raamat on kättesaadav aadressil http://www.mil.ee/et/pressiruum/kaitsevae-aastaraamat