/nginx/o/2016/01/17/4881017t1h4a88.jpg)
Päästeameti andmetel on selle aasta esimese nelja kuuga tuli nõudnud Harjumaal kaheksa elu, Ida-Virumaal, Viljandimaal, Põlvamaal ja Tartumaa igas maakonnas kahe ning Läänemaal, Saaremaal, Järvamaal, Pärnumaal ja Võrumaal igas maakonnas ühe inimelu.
Kurb statistika: sel aastal on tulekahjudes hukkunud 21 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2016. aasta esimese nelja kuuga on 17-s tulekahjus hukkunud juba 21 inimest. Ühes tulekahjus hukkus korraga kolm ja ühes kaks inimest. Eelmise aasta samal perioodil kaotas tulekahjus oma elu 19 inimest.
21-st inimesest 8 (ehk 40 protsenti) hukkusid suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes, neist 3 suitsetasid voodis või tugitoolis. Kütteseadmest alguse saanud tulekahjudes hukkus 6 ja elektriseadmetest või –paigaldistest alguse saanud tulekahjudes 4 inimest. 2015. aasta samal perioodil olid olulisemad hukkunuga tulekahjude põhjustajad hooletu lahtise tule kasutamine ja suitsetamine.
8 inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja 4 inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud ja/või ilma toiteallikata. Seega võib öelda, et 60 protsenti tules hukkunud inimeste kodudes ei olnud suitsuandurit üldse või ei olnud see töökorras. 4 inimest hukkusid hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud.
10 ehk pooled tules hukkunutest olid vanemad kui 60-aastased. Kahjuks on käesoleval aastal tulekahjus hukkunud ka kaks last. Viiel hukkunud inimesel oli teadaolevalt vaimne või füüsiline puue, mistõttu ta vajas toimetulekul kõrvalist abi. Alkoholijoobes oli esialgsetel andmetel 10 ehk 50 protsenti tules hukkunutest.
Märtsi lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 27 inimest, kellest üle poole ehk 15 olid pensionärid. Inimesed said vigastada eelkõige tulekahjudes, mis said alguse hooletust lahtise tule kasutamisest, suitsetamisest või elektrist. 2015. aasta samal perioodil oli tulekahjudes vigastatuid 20.
Aprilli lõpu seisuga on veeõnnetustes uppunud 13 inimest, neist kraavis või kaevus uppus 4 inimest ning 3 inimest uppus vannis. Veekogudel uppunud 6-st inimesest 3 tegelesid eelnevalt kalastamisega ning ülejäänud kolme uppumise asjaolud on pigem segased. 2015. aasta samal perioodil oli veeõnnetustes 6 uppunut, neist kaks tegelesid enne uppumist kalastamisega.