Videolugu: mis tunne on elada majas, mida autod pidevalt rammivad? (1)

Põhja-Tallinna linnaosas asuv ristmik on sealsetele elanikele juba aastaid parajaks pinnuks silmas. Mullu juhtus seal liikluskindlustuse fondi andmeil 10 liiklusõnnetust, viimase paari kuu jooksul on auto majaseina põrutanud kahel korral.

Maja, millest jutt käib, asub aadressil Telliskivi 37. Raul Randmer ostis samasse majja nurgapealse korteri 2013. aastal ning elas seal aastaid, kuni umbes kuu aega tagasi korteri välja üüris. Põhjuseks ei olnud otseselt tänavanurgal juhtuvad õnnetused, ent samas ei tee ta saladust, et see oli ikka parajalt tüütu küll.

«Samas toas ma ei ole viibinud, kui keegi on seina sõitnud, aga lihtsalt üks suur kolakas on,» kirjeldas ta õnnetuse hetke. «Kogu aeg on mingisugune hirm, et mis nüüd ja mida üldse seal toas hoida saab.»

Viimased kuu aega elab korteris üürnik, kelle lahkel loal piilusime ka ise korterisse, et näha, kas õnnetused on kahjustanud korterit ka seestpoolt. Silmale nätavaid kahjustusi me ei tuvastanud. Küll aga on kõige nurgapoolsemast toast tänaseks tehtud panipaik, ilmselt seetõttu, et tõenäoliselt ei tahaks keegi magada seina ääres, kuhu kipuvad autod sisse sõitma.

Korteriomanik tunnistab aga, et ristmik on probleemne ja see on mitmel korral ka ühistu koosolekul jutuks tulnud. Seda enam, et maja välisfassaadi kordategemine on kulukas. Seetõttu on elanikud vaadanud järgi avariis osalenud sõidukite registreerimisnumbrid ning kindlustuste poole pöördunud. Hüvitamiseks kulunud summad on jäänud 500 ja 1000 euro vahele.

Randmeri hinnangul oli nädalavahetusel juhtunud õnnetus senistest ilmselt üks suuremaid ning selle tagajärjel võis saada kahjustada ka maja kandekonstruktsioon. Seda peab hakkama eraldi uurima.

Küsimusele, kas majaelanikud tunnevad muret, kaua maja niiviisi vastu peab, vastas Randmer: «Absoluutselt! Ja sellega tuleb tegeleda.»

Telliskivi 37 korteriühistu näeb ühe võimaliku variandina nn lamava politseiniku paigaldamist vahetult enne teede ristumiskohta Rohu tänaval. Kuna liiklusmärgid ja ülekäigurada ei näi kõiki liiklejaid piisavalt peatavat, võiks just see olla kõige lihtsam ja tõhusam viis olukorra parandamiseks.

Lisaks pakub ühistu välja, et Telliskivi tänavale, täpselt maja ette, kus kohtuvad kõnni- ja sõidutee, võiks panna metallpiirde. See tagaks tulevaste õnnetuste puhul vähemalt sellegi, et jalakäijad jäävad ellu ja niigi palju kannatanud maja ei saa enam suuri kahjustusi.

«Eks see kõik algas pärast seda, kui Telliskivi tänav sai renoveeritud ja ristmiku sõidukorraldus muutus,» rääkis Randmer. Kui enne oli peatee Rohu tänaval liiklejatel, siis kolm aastat tagasi sai peatee õiguse hoopis Telliskivi tänav.

Miks aga need avariid alatasa juhtuvad, ei oska Telliskivi seltsi juhatuse liige Juho Kalberg täpselt pakkuda. «Arvatakse, et harjumusest. Samas, kolm aastat on juba harjumisaega olnud,» leidis ta.

Teise asjana peab ta probleemiks suurt kiirust. «Mingil müstilisel põhjusel krutivad osad juhid Rohu viadukti alt läbi tulles kiiruse päris korralikult üles.»

Samas aga näeb Kalberg asjas ka teatud huumorit. «Mõnes mõttes on ka lõbus, et on koht, kus see vaene elektrikapp kogu aeg sodiks sõidetakse. Võib ka öelda, et Pelgulinna kolm sümbolit on Peeteli kirik, Albert Kooba ja see elektrikapp.»

Võimalikest lahendustest rääkides on Kalberg Randmeriga sama meelt, et nn lamav politseinik võis aidata olukorda kontrolli alla saada. Samamoodi võiks aidata kiirusepiirang 30 km/h või kõrgendatud ristmik. «Aga ma arvan, et transpordiameti spetsialistel on endal ka varrukatäis lahendusi pakkuda,» oli Kalberg optimistlik.

Küll aga ei usu ta, et metallpiire sobiv lahendus oleks. Mida Telliskivi selts kindlasti ei taha, on foori paigaldamine või ka see, et ülesõit Rohu tänavale üldse kinni pandaks.