Rahvas kutsub koju talgutele

Nigoli sõnul sündis idee enda kodu talgukohana kirja panna talgute endisaegsest ideest. «Talgute mõte on ju läbi aegade olnud üheskoos ära teha need tööd, mis talumajapidamises tegemist vajasid, kuid milleks pererahval töökäsi nappis,» selgitas Nigol. «Appi kutsuti sõbrad ja naabrid ning üheskoos sai asi aetud, hiljem mindi jälle neile appi.»

Mehe sõnul on üle-eestiline talgupäev väga hea idee. «Inimesed juba teavad, et sel kuupäeval midagi toimub, ja saavad plaane sättida,» märkis ta. Tema ise on varem näiteks aidanud talgupäeva raames Pärnumaal ühe pere kodumaja põlengu tagajärgi likvideerida, oma kodus plaanib mees ühistööpäeva aga esimest korda. «See on hea põhjus tuttavate ja sõpradega väljaspool traditsioonilisi kohtumisi, nagu sünnipäevad või muud pühad, kokku saada,» kiitis ta, lisades, et ühine töötegemine on ka lihtsalt mõnus ettevõtmine.

Nigoli kodumajas Pirital ootab talgulisi piirdeaia vahetus: kõigepealt ajahambast puretud ja üsna kehvas seisus vana piirdeaia lammutamine, siis aga juba uue ehitamine, mille käigus vilunud meistrimehest Taivo Nigol ka töövõtteid tutvustab. «Väikese juhendamise juures saab igaüks sellega hakkama,» uskus ta. «Eks natuke tuleb silma peal hoida, et lauad väga viltu ei hakkaks minema, aga aia keerukamad osad, nagu tugipostide paigaldus, on juba niikuinii tehtud. Kui siin käidud, võib ise uue aia valmis teha.»

Taivo Nigol loodab, et ilmataat 7. mail ikka kaunil kevadpäikesel talguliste palgeile särada laseb. Mõistagi ootab vanade talgukommete kohaselt tublisid töökäsi Pirital ka talgusupp ning ahju pannakse kringel. «Teeme tööd, sööme-joome, veedame mõnusalt koos aega, tuleb lihtsalt selline tore päev,» märkis Nigol.

«Teeme ära!» talgupäeva nimistust leiab Virust Võruni talusid, kes abikäsi külla ootavad. Kõige rohkem pakutakse koristus- ja haljastustöid. Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul toimub talgupäeva raames üle Eesti väga eriilmelisi talguid, sealhulgas ka taludes ja vanades talukohtades. «Kui pererahvas otsustab endale sõbrad, sugulased ja tuttavad talgupäevaks appi kutsuda, siis see ongi just täpselt see, mida oleme aastasadu siinmail näinud – suuremate tööde tegemiseks tuli küla kokku ja ühiselt jõuti palju rohkem ära teha, kui üksi oleks jaksanud,» rääkis Tüür. Ta lisas, et talgutraditsioonide taasavastamine seob minevikku olevikuga ning laseb kogeda õlatunnet ja koostegemise rõõmu. Talgupäeva meeskond kutsub üles kõiki aktiivse ellusuhtumisega inimesi valima endale talguveebist sobivad talgud, end kirja panema ning kodust välja tulema, et elu Eestimaal ühiselt edendada.