Haapsalu rannaretk keskendub linna ajaloole ja legendidele

Haapsalu sai linnaõigused 1279. aastal ning täna elab linnas umbes 10 500 elanikku. Linn on tuntud eeskätt vaikse suvituslinna ja mudaravikuurordina, aga ka sealsete muinsusväärtuste ja legendide poolest. Merekultuuriaasta aprillikuu viimase rannaretke märksõnadeks on Haapsalu sall, Valge Daam, Iloni Imedemaa, Piiskopilinnus, Raudteejaam, rannarootslaste pealinn ning ravimuda.

Rannaretke ajakava:

9.00–10.00 – Kogunemine Rannarootsi Muuseumi juures. Huvilistel on võimalik tutvuda vanade traditsioonide kohaselt kala suitsutamisega ja osaleda jääräime suitsutamise protsessis. Saabujaid ootab kohv, tee ja suupisted.

10.00–0 – Tema Majesteet Kuningas Carl XVI Gustafi õnnitlemine 70. juubeli puhul.

10.30 – Tutvumine rannarootslaste paadiehitustraditsioonide ja paatidega. Ruhnu jaala Vikan, Vormsi ruup Gättor, Naissaare kaluripaat Lilian, Noarootsi ruup, Ruhnu lodja Svartvitan.

11.00 – Rannarootsi Muuseumi näituste külastamine.

11.30 – Fotograaf Arvo Tarmula näituse «Näoga mere poole» avamine.

12.00 – Muuseumi suitsuräimepäeval osalemine, suitsukala maitsmine. Lõõtsal loob meeleolu Anti Nöör.

13.00 – Rannaretk mööda promenaadi. Retke märksõnad: Tšaikovski pink, Carl Abraham Hunniuse monument, Kuursaal, päikesekell, Allika paviljon, Aafrika rand, linnuvaatlustorn. Täiendav info: https://www.puhkaeestis.ee/et/jalutuskaik-haapsalu-promenaadil

14.00 – Iloni Imedemaa galerii külastamine. Kunstnik Ilon Wikland otsustas 2004. aastal kinkida oma raamatuillustratsioonide originaalid Eesti riigile. Sobiv paik tööde eksponeerimiseks leiti Haapsalus. 2006. aastal avati Ilon Wiklandi galerii ja 2009. aastal Iloni Imedemaa teemakeskus. Täiendav info: http://www.salm.ee/muuseumid/iloni-imedemaa/

14.20 – Haapsalu  piiskopilinnuse külastamine. Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks 13. saj. rajatud Haapsalu Piiskopilinnus ja toomkirik on üks paremini säilinud linnuseid Eestis. Olulised märksõnad: Valge Daam, 38 m kõrgune kellatorn, linnusemuuseum, Toomkirik, Valge Daami Päevad. Huvilistel võimalus ronida kellatorni ja imetleda Haapsalu linna panoraami. Täiendav info: http://www.haapsalulinnus.ee/

15.00 – Jalgsi tagasi muuseumi juurde. Olulised märksõnad: Väike viik, monument Bernhard Laipmanile, SPA Laine, skulptuur «Kepimurdja», monument Ernst Ennole.

16.00 – Haapsalu raudteejaama ja muuseumi külastamine. Haapsalu raudteejaam on endine raudteejaam. Jaamahoonet ehitati 1905–1907, hoone projekteeris Karl Verheim ja insener oli V. Vestfalen. Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Keila–Haapsalu raudtee, mis 2004. aasta kevadel üles võeti. Rongiliiklus lõpetati 1995. aastal. Olulised märksõnad: Kaetud perroon -216 m, Imperaatoripaviljon, Lendav Läänlane. Täiendav info: http://www.salm.ee/muuseumid/raudtee-ja-sidemuuseum/

16.30 – Rannaretk Haapsalus lõpetamine. NB! Rannarootsi Muuseumi, Iloni Imedemaa, Haapsalu piiskopilinnuse, Raudtee- ja Sidemuuseumi külastamine rannaretkel osalejatele soodushinnaga kokku neli eurot. Iga muuseum üks euro. Päeva jooksul külastatavatest muuseumidest saab igaüks osta omale rannaretke meenutava toreda meene.

Kuna rannaretke Haapsalus kava raames tehakse üheskoos läbi arvestatav jalgsimatk (ca 5km), siis selga sobiv riietus ja kaasa hea tuju! Lisainfo ja eelregistreerimine kuni 28. aprillini ylo@aiboland.ee või 55623993, Ülo Kalm. Haapsalu Rannaretke koordineerib Rannarootsi Muuseum.

Merekultuuriaasta Rannaretk on kogu Eesti rannikut ning saari hõlmav programm, mis jõuab igasse rannaalaga maakonda ning suurematele ja valikuliselt ka väiksematele saartele. Rannaretkel osalemine on võimalus kohtuda kohalike inimeste ning nende jaoks oluliste tegevustega. Saada vahetut kontakti elava merekultuuri pärandiga ning tõsta fookusesse nende rolli ja tähtsuse meie kultuuriloos. Igal külal ja piirkonnal on oma rikkalik traditsioon, oskused ja merega seotud eluviis, mille tähtsustamine on merekultuuriaasta üheks eesmärgiks. Programm valmib ja viiakse läbi koostöös kohaliku kodanikualgatusliku seltsi, kohaliku muuseumi vm partneri kaudu. 

Täiendav info merekultuuriaasta rannaretkede kohta: www.merekultuur.ee/rannaretk

Mais toimub kolm merekultuuriaasta rannaretke, mis viivad Kundasse ja Purtsesse, Paldiskisse ja Pakrile ning Kihnu saarele.