/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/11/07/3500829t1ha775.jpg)
Meedias ühe võimaliku presidendikandidaadina välja toodud välisminister Marina Kaljurand kinnitas, et on sünnijärgne Eesti kodanik; põhiseaduse kitsenduse kohaselt peab presidendikandidaadiks nimetatu olema sünnijärgne Eesti kodanik.
Kaljuranna kinnitusel on ta sünnijärgne Eesti kodanik (17)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaljurand ütles BNS-ile, et tema ema Veera Rajevskaja sündis 1925. aastal Narvas, mis tähendab, et tegemist on sünnijärgse Eesti kodanikuga. Kaljuranna sõnul sündis tema isa Imants Uits Lätis Salduse linnas. Kaljurand märkis, et kuna isa ei osalenud tema kasvatamises, võib ta isa sünniastaga eksida ning see võis olla kas aasta 1922 või 1923.
«Olen sünnijärgne Eesti kodanik,» kinnitas Kaljurand.
Kaljuranda on viimasel ajal korduvalt nimetatud ühe võimaliku presidendikandidaadina.
Eesti põhiseadus seab presidendi ametikohale kandideerimiseks kaks nõuet, need on vanuse alampiir 40 eluaastat ning lisaks sünnijärgne Eesti kodakondsus.
«Sünnijärgsuse tingimus peab rõhutama, et riigipeaks saab vaid isik, kes eeldatavalt on riigiga tugevalt seotud,» seisab põhiseaduse kommentaarides.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhtpoliitik Martin Helme teatas teisipäeval Viljandis peetud rahvakoosolekul, et välisminister Marina Kaljuranna kui potentsiaalse presidendikandidaadi probleem on lisaks reformierakondlikule seljatagusele tema vene rahvus.
Helme sõnu kritiseerisid teravalt nii president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Taavi Rõivas kui ka paljud teised poliitikud ja avaliku elu tegelased.