Vabaerakond algatas eelnõu komisjonide lindistuste säilitamiseks

Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk tagada komisjonide töö läbipaistvus ja ajaloo seisukohalt oluliste dokumentide, dokumendikavandite ja salvestiste säilitamine. «Ajaloolased on rõhutanud, et kui need materjalid hävitatakse, siis on see suur hoop Eesti ajaloo uurimisele. Ajaloouurija seisukohalt on võimuasutuste materjalid väga oluline infoallikas, mille abil saab taasluua toimunut ja teha järeldusi,» märkis Vabaerakonna fraktsioon.

Erakonna esimees Andres Herkel ütles eelnõu üle andes, et eile võttis riigikogu vastu 51 häält nõudnud seadusemuudatused, mille häälte kokkusaamise pärast riigikogu esimees muretses. Tema sõnul toetasid komisjonide istungite protokolle põhjalikumaks muutvat seadust ka Vabaerakonna saadikud, et protokollid ei jääks kamufleeritud paberiteks, millest keegi aru ei saa, vaid oleksid taas sellisel tasemel, nagu need olid 2004. aastani.

«See, mis on nende aastate jooksul vahepeal toimunud, on kindlasti kahetsusväärne. Ja kahetsusväärne on ka see, et opositsiooni ettepanekud selleks, et istungite salvestised säilitataks, arhiveeritaks, samuti muud abimaterjalid, ei leidnud toetust,» ütles ta.

Herkel märkis, et kui Konservatiivne Rahvaerakond soovis aprilli algul tagasi lükatud eelnõuga muuta komisjonide kõigi istungite salvestamise kohustuslikuks, siis Vabaerakond seda ei taotle. «Me ei pane kohustust tingimata salvestada, nagu siin üks teine fraktsioon selle algatuse tegi, vaid juhul, kui salvestis on tehtud, siis see säilitada. Dokumentide kavandid, nende koostamise abivahendid ning aruteludeks ja konsulteerimiseks koostatud materjalid säilitatakse paberkandjal või irdkandjal,» rääkis ta.

Ettepaneku järgi jääksid materjalid asutusesiseseks kasutamiseks ning ajaloouurijad ja laiem avalikkus saaks nendega tutvuda pärast seda, kui juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud ja materjalid antud rahvusarhiivi.

Riigikogu toetas eile 61 poolt- ja 27 vastuhäälega seadust, mis muudab parlamendikomisjonide istungite protokollid küll senisest sisukamaks, kuid toob kaasa istungite salvestiste hävitamise.

Opositsioonilise Keskerakonna, Vabaerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid eelnõule mitu muudatusettepanekut, mis oleks kohustanud komisjone oma istungeid salvestama ja lindistusi alles hoidma, kuid ükski neist ei leidnud põhiseaduskomisjonis ega ka eelnõu teisel lugemisel võimuliidu vastuseisu tõttu toetust.

Põhiseaduskomisjoni esimehe, reformierakondlase Kalle Laaneti sõnul avaldati komisjonis eelnõu arutelul arvamust, et ajaloo huvides peaks istungite salvestisi säilitama, sest see võimaldaks hiljem teada saada, milline oli vaidluste tonaalsus ning kui kirglikult debatti peeti. Komisjonis pakuti tema sõnul ka välja, et päevapoliitilised materjalid võiks teatud ajaks salastada.

«Samas leiti, et kuigi komisjoni istungite salvestiste säilitamine ajaloo huvides on väga hea, siis selles riigikogus konsensust leida on peaaegu võimatu ning eelnõu jääks seadusena vastu võtmata. Seega on mõistlikum minna edasi eelnõuga sellisel kujul, et kehtestatakse kindlad nõuded komisjoni istungi protokollile, ning võtta eelnõu seadusena vastu,» rääkis Laanet teisel lugemisel ning lisas, et muudatuste eesmärk on muuta just protokollid senisest põhjalikumaks, et need kajastaksid nii istungi käiku, otsuste kujunemist, sõnavõtjate seisukohti kui nimeliselt ka hääletustulemusi.

Veel aasta eest küpses riigikogus plaan muuta istungite helisalvestamine kohustuseks ja säilitada salvestisi vähemalt nelja-aastase parlamendiperioodi lõpuni. Eelmise aasta algul palju vaidlusi tekitanud ja riigikogu valimiste eel poliitilise üksmeele puudumise tõttu menetlusest tagasi võetud eelnõu järgi pidanuks komisjonid istungeid üldreeglina salvestama – erandiks vaid väljasõidud ja istungid, kus on jutuks salastatud küsimused –, salvestisi pidanuks säilitama riigikogu sama koosseisu volituste lõpuni ning põhjendatud huvi korral olnuks võimalik nendega komisjoni esimehe loal tutvuda.