/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/12/31/491974t1hab83.jpg)
2009. aastal vahetas Eestis siserändes elukohta veidi üle 37 000 inimese, kõige rohkem kosus teiste maakondade arvelt Harjumaa rahvaarv, selgub statistikaameti reedel avaldatud kvartalikirjast.
Harjumaa rahvaarv kosub teiste maakondade arvelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harjumaa oli aastal 2009 ainuke maakond, mille rändesaldo kõigi teiste maakondadega oli positiivne, kasvatades rahvastikku 3048 inimese võrra. Tänavu aasta alguses elas Harjumaal 526 505 inimest.
Kõikide teiste maakondadevaheliste rännete saldo oli negatiivne ehk kokkuvõttes nad kaotasid rahvastikku. Kõige rohkem liikus inimesi Harjumaale Ida-Virumaalt – 1192 inimest. Vastupidi rändas vaid 473 inimest, mis tegi neist kahest suurima omavahelise liikumisega maakonnad. Teiste maakondade omavahelised rändesaldod jäid alla saja.
Suurim oli Tartumaa rändesaldo Jõgevamaaga, kus Jõgevamaalt Tartumaale rändas 91 inimest rohkem kui vastupidises suunas.
Kõige suurema negatiivse rändesaldoga omavalitsus oli Tartu linn, kust rändas välja 757 inimest rohkem kui sisse. Ligikaudu 400 oli negatiivne rändesaldo Kohtla-Järve linnas ning kolmandal kohal oli Narva linn (-259).
Suurimad positiivsed rändesaldod oli Rae ja Harku vallas (vastavalt 810 ja 510) ning Tallinna linnas (475). Kui Tartu linn oli suurima miinusega, siis vastupidiselt oli Tartu vald 2009. aastal absoluutarvudes rahvastiku võitjatest viiendal kohal 330 inimesega.
Ränne näitab, et linnade äärealadele kolivad noored pered, mis tõstab neis valdades laste osakaalu ning langetab valdade keskmist vanust. Tallinna, Tartu, Viljandi, Rakvere ja Pärnu lähiümbruse valdade keskmine vanus on kõige madalam, jäädes alla 40 aasta.
Noorte perede kolimine tagamaadele toob kaasa piirkonna kiire arengu. Kohalike omavalitsuste võimekuse esikümnes aastatel 2005-2008 on vallad ja linnad, kuhu sisseränne on suur. Seevastu Eesti kaguosas on indeksi väärtus väiksem. Ühtlasi on see piirkond, kust pigem inimesed rändavad välja.
Kokku vahetas 2009. aastal siserändes elukohta veidi üle 37 000 inimese. Sooline vahe pole suur ning on jõudnud 2009. aastal seisu, kus mehi oli 48 protsenti ja naisi 52 protsenti. Kui suurimad elukohavahetajad olid 25-29-aastased (5671), siis neile järgnesid kohe alla 5-aastased lapsed (5370). Seega enim vahetavad elukohta omavalitsuste vahel noored, kel on juba väike laps.