Topelthüvitist tahtnud vallavanem kaotas riigikohtus

Riigikohtu üldkogu leidis, et kui kohaliku omavalitsuse määrus on jäänud sama küsimust reguleeriva seadusega kooskõlla viimata, on see põhiseadusega vastuolus ja seega kehtetu.

«Kui teatud küsimuse lahendamine on seadusega reguleeritud, ei ole kohalikul omavalitsusel õigust seadust ignoreerida ega iseseisvalt oma võimuvolitusi, sh õigustloovat pädevust laiendada,» tuletas  üldkogu meelde juba varem esitatud seisukohta. 

Kohtuvaidlus puudutas Kose endise vallavanema Vello Jõgisoo volituste tähtajalise lõppemise tõttu ametist vabastamisel makstava hüvitise suurust ja maksmise tingimusi, mida volikogu oli oma määrusega reguleerinud seaduses sätestatust erinevalt.

Kose vallavolikogu otsustas 3. detsembril 2013 vabastada Jõgisoo vallavanema ametist ja maksta talle saamata jäänud töötasu 159 eurot ja 99 senti, hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest 1638 eurot ja 17 senti, samuti kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga kuuekordses ulatuses tasu 9081 eurot ja 55 senti ning ametist vabastamisel seoses volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist kahe ametipalga ulatuses 3040 eurot.  

Jõgisoo esitas selle otsuse peale vaide, taotledes täiendava hüvitise määramist vastavalt Kose vallavolikogu määrusele «Valla­ametnike sotsiaalsed garantiid». Vallavolikogu jättis vaide rahuldamata, viidates, et sel ajal ei olnud määrus enam kehtiva õigusega kooskõlas -  uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) jõustumisest 1. aprillil 2013 ei olnud vallavanem enam ametnik. Seega ei laienenud kaebajale ametnikele ettenähtud sotsiaalsed garantiid.

Tallinna halduskohus rahuldas osaliselt kaebe ning kohustas Kose valda maksma Jõgisoole tema nelja kuu ametipalga suuruse hüvitise, kuid jättis rahuldamata nõude maksta talle veel kahe kuu ametipalga suuruse hüvitise. Kose vald kaebas otsuse Tallinna ringkonnakohtusse, mis jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Riigikohus tunnistas volikogu määruse sätte kehtetuks, kuna põhiseaduse kohaselt peab ka kohaliku elu küsimuses antud volikogu määrus olema kooskõlas seadusega.

Üldkogu märkis lisaks, et seaduses vajaks selget regulatsiooni küsimus, kas vallavanema volituste lõppemisel saab korraga maksta hüvitist, mis on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses kahes erinevas punktis. Neist ühe järgi hüvitise maksmise seostab seadus vallavanema volituste tähtajalise lõppemisega, teise maksmise aga vallavanema vabastamisega volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu.

Samuti vajaks täpsustamist selle seaduse paragrahvi 541 lg 3 sõnastus, sest sellist vallavanema volituste lõppemise alust nagu volituste lõppemine valdade ühinemise tõttu, seaduses ei sätestata.