Kirik nõuab Aleksandri koguduse pankrotipesast 100 000 eurot (2)

Ettevõte soovib välja mõista õigusabikulusid, mis kulusid Narva Aleksandri Koguduse juriidilisele nõustamisele advokaadibüroo Lextal  poolt.

OÜ Kiriku Varahaldus esitas möödunud aastal Tartu maakohtule hagi 118 792,97 euro suuruse nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Sellest 101 672,26 moodustavad õigusabikulud.

Nõude kohaselt finantseeris Kiriku Varahaldus koguduse õigusabikulusid kolmepoolse lepingu alusel. Alates 2011. aasta suvest kuni 2014. aasta sügiseni on Lextal väidetavalt esitanud Kiriku Varahaldusele arveid summas 55 161,37 eurot. Need on kirikuettevõte koguduse eest tasunud, kuid pankrotistunud kogudus ei ole neid tagasi maksnud, mistõttu nõuab EELK ettevõte nüüd EELK koguduselt lisaks viivist summas 21 510,89 eurot ning veel ka leppetrahvi 25 000 eurot.

Pankrotihalduri ja teiste võlausaldajate hinnangul on nii Kiriku Varahalduse nõuded alusetud.

Võlausaldajate esindaja ja pankrotitoimkonna liige Kerli Kase peab sellist kolmepoolset lepingut kummaliseks.

«Ma ei kujuta ette, et oleksin kunagi kliendina nõus advokaadibürooga sõlmima sellise lepingu, kus mulle sätestatakse, et kui ma ei maksa arvet tähtaegselt, siis ma pean maksma leppetrahvi 25 000 eurot. Viivisest saan aru, aga selline leppetrahv on ebamõistlik,» ütles Kase.

Õigusabikulude hulgas on tema sõnul ka advokaatide sõidukulud Tallinnast Narva. «Ühe advokaadi sõidutamine Narva ja tagasi on kohtule esitatud materjalide järgi 600 eurot (sõidukulu 150 eurot tund + käibemaks). Sellele lisandub kohtukulu,» kirjeldas Kase hagile lisatud arveid.

Teiseks tõi ta välja, et Kiriku Varahaldus on advokaadibüroole arved ära maksnud ning Lextal ei nõua trahvi ega viivist. Seda nõuab kirikuettevõte pankrotistunud koguduselt, toonitas Kase.

Veel tõi Kase välja, et peapiiskop on meedias varem rõhutanud, et EELK-l puuduvad võimalused ja vahendid juriidiliselt iseseisvaid kogudusi aidata, kuid Kiriku Varahaldus on abi osutanud.

Ettevõtte eesmärgiks kogudusi aidata

Kiriku Varahaldust esindab Lextali advokaat Gretta Oltjer-Timberg, kes ütles, et ei saa pooleliolevat kohtuasja kommenteerida. 

EELK konsistooriumi avalike suhete assistent Toomas Nigola selgitas, et OÜ Kiriku Varahaldus on iseseisev juriidiline isik, mis tegutseb oma põhikirja ja äriseadustiku alusel ning omaenda juhatuse ja nõukogu juhtimisel. «Koguduste aitamine on ettevõtte üks põhimõtteid ja eesmärke, millest lähtuvalt nõustatakse kogudusi, arendatakse nendega ühiselt kinnisvara ja aidatakse neid projektide juhtimisel,» nentis Nigola.

Ta lisas, et EELK kirikuvalitsus ettevõtte operatiivjuhtimisse ei sekku. «Samamoodi nagu vabariigi valitsus ei sekku näiteks AS Eesti Energia igapäevategevusse, vaid määrab nõukogu kaudu ettevõtte strateegilised suunad,» lisas Nigola ja soovitas kommentaari küsida otse ettevõttelt.

Kiriku Varahalduse juhatuse liige Mati Maanas ütles, et Kiriku Varahaldus on kolmepoolse lepingu (õigusabi osutaja, kogudus ja Kiriku Varahaldus) alusel tasunud õigusabi osutamise eest kogudusele, kuna kogudusel puudusid sellel ajal vahendeid.

«Kuna seda ei tehtud ja kogudus taotles pankroti väljakuulutamist, siis otsustas Varahaldus oma raha tagasi nõuda ühe võlausaldajana pankrotipesast,» lisas Maanas.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Narva Aleksandri koguduse võlausaldajate üldkoosolek otsustas panna enampakkumisele Narva Aleksandri suurkiriku hoone. Kiriku alghinnaks on 500 000 eurot.

«Võlausaldajad on suurkiriku müügiga viivitanud rohkem kui pool aastat kuna riigi ja EELK esindajad palusid eelmisel aastal antud küsimuses võtta lahenduse leidmiseks aeg maha. Tänaseks on peapiiskop isiklikult teatanud, et EELK taandab ennast igasugusest kaasvastutusest suurkiriku tuleviku küsimuses. Riigiesindajad küll möönavad objekti olulisust, kuid näevad et kirikuhoone päästmine peaks toimuma EELK osalusel. Sellega on kahjuks ring täis ning võlausaldajatel ei ole muud võimalust kui kirikuhoone müüa enampakkumisel,» teatas Kerli Kase möödunud nädalal.

Peapiiskop Urmas Viilma kinnitas, et EELK ei ole end taandanud kaasvastutusest. «Suvel tegin isiklikult pankrotihalduri ja siseministeeriumi esindaja juuresolekul võlausaldajatele ettepaneku ühise juriidilise keha loomiseks Narva kiriku haldamiseks ja seal kultuuri- ja jumalateenistusliku elu korraldamiseks eesmärgiga teenida pikaajaliselt tagasi võlausaldaja eest tekkinud võlgnevus. Võlausaldajad ei ole seni sellele pakkumisele vastanud,» kommenteeris Viilma.

Viru maakohus kuulutas koguduse pankroti välja 2015. aasta aprillis.

Narva Aleksandri Kogudus läks pankrotti, kuna kogudus ei suutnud täita suurkiriku taastamistöödega seotud kohustusi ehitusfirma AS Eviko ja mitmete teiste võlausaldajate ees.

Riik on suurkiriku hoone taastamisele kulutanud rohkem kui 2 miljonit eurot, millest miljon eurot finantseeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist.

Suurkiriku hoone müüakse kuu aja jooksul, loodavad võlausaldajad.