Koolitulistaja kaitsja kaebab kohtuotsuse edasi (2)

Gaver ütles Postimehele, et esiteks ei ole ta rahul noormehele mõistetud üheksa-aastase vanglakaristuse pikkusega.

«See on ebaõiglus. Ringkonnakohus põhistas seisukoha, et tegemist on erakordse juhtumiga ning seetõttu peab karistusega saatma üldpreventiivselt ühiskonnale sõnum. Meie hinnangul on see ebaõiglane, et karistuse pikkuse eesmärk on ühiskonnale tugeva signaali saatmine,» rääkis Gaver.

Kaitsja märkis, et kohtu poolt määratav karistus on subjektiivne, kuid selleks, et kalduda sanktsiooni keskmisest kõrgemale, peavad olema tugevamad põhjused. Ta selgitas, et sanktsiooni keskmine kujuneb karistuse alammäärast ja ülemmäärast. Alaealise puhul on tapmise eest karistuse alammäär kuus ja ülemmäär kümme aastat vangistust. Seega on sanktsiooni keskmine karistus kaheksa-aastane vangistus.

«Ma arvan, et käesoleval juhul ei ole alust sanktsiooni keskmisest kõrvale kalduda. Põhimõte peaks olema, et keskmisele inimesele peaks olema keskmise teo eest keskmine sanktsioon. Kohus peaks alustama karistuse määramisel sanktsiooni keskmisest määrast ja siis vaatama, kas on tarvis sellest üles- või allapoole kalduda. Käesoleval juhul nõustus ringkonnakohus sellega, et karistusega peab andma ühiskonnale tugeva sõnumi. Minu hinnangul jääb sellest argumendist väheks, et määrata inimesele sanktsiooni keskmisest aasta võtta pikem vanglakaristus,» lausus Gaver.

Kaitsja peab lähedastele määratud hüvitist ebaõiglaseks

Kaitsja ei ole rahul ka kohtu otsusega määrata tapetud kooliõpetaja lähedastele hüvitis. Gaveri sõnul võimaldab seadus tapetu lähedastele puhul hüvitist maksta, kuid selleks peavad esinema erandlikud asjaolud.

«Kohus leidis, et käesoleval juhtumil on hüvitise maksmist õigustavaks erandlikuks tunnuseks avalikkuse tähelepanu. Meie argument oli see, et avalikkuse tähelepanu oli vähemalt osaliselt lähedaste põhjustatud intervjuude andmisega. Meie leiame, et avalikkuse tähelepanu on hääbuv ja anonüümne, kuna see ei ole suunatud otse kannatanutele. Seega ei ole tegemist erandliku asjaoluga, mis õigustaks hüvitise maksmist,» selgitas Gaver.

Kaitsja sõnul on senise kohtupraktika puhul peetud hüvitise määramisel erandlikuks asjaoluks näiteks seda, kui lähedane on sattunud tapmisele ise peale ja vahetult näinud teo tagajärgi või siis ise sündmuses osalenud.

«Minu hinnangul aga praegusel juhul hüvitise maksmiseks erandlikke asjaolusid ei ole. Minu hinnangul muudaks kohtuotsus senist praktikat, kui lähedastele hüvitist makstaks,» sõnas Gaver.

Kaitsja: menetluskulud peaksid jääma riigi kanda

Kaitsja peab põhiseadusevastaseks alaealiselt menetluskulude väljamõistmist. Gaveri sõnul on ta rääkinud oma kolleegidega Euroopast ning viimased on olnud üllatunud, et alaealine peab maksma menetluskulud.

«Kuidas peaks vangistuses olev alaealine tasuma ligi 10 000 eurot menetluskulusid? Me ei tohiks panna inimesele sellist kohustust, mida ta ei ole objektiivselt võimeline täitma. Tuleb mõelda ka selle peale, mis saab sellest inimesest tulevikus, kui ta vabaneb vangistusest. Me tõukame sellise inimese kohe allakäigutrepile ja muudame ta asotsiaalseks, kuna tema järgnevate aastate sissetulek on juba ette ära täituri poolt arestitud. Kuidas peaks selline inimene asuma pärast vanglast vabanemist õiguskuulekale teele, kui talt võetakse sisuliselt kogu palk käest ära? Minu hinnangul on ebaõiglane, et kohus talt menetluskulu välja nõudis,» ütles Gaver.

Ta märkis, et alaealise puhul peaks menetluskulud minema riigi kanda ning see on üldine Euroopa praktika.

«Alaealine inimene ei mõtle oma tegusid nii põhjalikult ette ja tema arusaamisvõime ei ole nii põhjalikult välja kujunenud. Vähemalt alaealise puhul on selline kord küll põhiseadusvastane. Aga eks me vaidleme selles küsimuses riigikohtus edasi,» lausus Gaver.

Prokuratuur ei ole edasikaebamist veel otsustanud

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina ütles Postimehele, et prokurör ei ole veel jõudnud Tartu ringkonnakohtu otsusega tutvuda. «Prokurör tutvub otsusega ning otsustab pärast seda, kas prokuratuur kaebab riigikohtusse edasi või mitte,» ütles Kostina.

Tapetu perekonna esindaja: tsiviilnõuet pole ilmselt mõtet edasi kaevata

Tapetud õpetaja Ene Sarapi perekonna esindaja vandeadvokaat Margo Normann ütles Sakalale, et kavatseb oma klientidega nõu pidada, kuid tema hinnangul pole tsiviilnõuet enam tõenäoliselt mõtet edasi kaevata. Küll aga avaldas ta veendumust, et otsuse tahab edasi kaevata õpetaja tapmises süüdimõistetud 16-aastase noormehe kaitsja. «Teiste osas ma ei oska arvata,» lisas ta.

Normann esindad kohtuprotsessil tapetud õpetaja perekonda, kes nõudsid tsiviilkorras tapjalt 20 000 euro suurust kahjutasu. Kohus leidis, et kannatanutele tuleb välja mõista 10 000-eurone kahjutasu.

Tartu ringkonnakohus jättis täna suures osas muutmata Tartu maakohtu otsuse koolitulistamise kriminaalasjas, suurima muudatusena peab poiss tasuma oma isa asemel kriminaalasja 8906 euro suuruse menetluskulu ise.

Ringkonnakohus muutis maakohtu otsust vaid osas, millega mõisteti süüdistatava isalt välja nii menetluskulud kui tsiviilhagi läbivaatamisega seonduvad kulud ja kannatanutelt nende tsiviilhagi läbivaatamisega seonduvad kulud. Ringkonnakohus jättis menetluskulud süüdistatava enda kanda ja mõlemad tsiviilhagi läbivaatamisega seotud kulud riigi kanda.

Sellega rahuldas kohus osaliselt süüdistatava isa kui tsiviilkostja esindaja taotluse, kuid jättis rahuldamata prokuröri, süüdistatava kaitsja ja kannatanute esindaja taotlused, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.

Tartu maakohus tunnistas eelmise aasta 20. oktoobril 16-aastase noormehe süüdi Viljandi Paalalinna kooli õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises. Kohus mõistis süüdistatavale üheksa-aastase vangistuse. Samuti rahuldas maakohus kannatanute tsiviilhagi osaliselt, mõistes süüdistatavalt ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot.

Tollal 15-aastane kooliõpilane avas 27. oktoobril 2014 Viljandi Paalalinna koolis tunni ajal revolvrist tule, tappes sama kooli saksa keele õpetaja Ene Sarapi. Tulistaja õppis sama kooli 9. klassis.