Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

78 protsenti elanikest toetab alkoholireklaami täiskeeldu (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Eesti karmistab peagi alkoholireklaami ja kättesaadavuse tingimusi.
Eesti karmistab peagi alkoholireklaami ja kättesaadavuse tingimusi. Foto: SCANPIX

Alkoholireklaami täielikku kaotamist pooldab 78 protsenti elanikest, selle vastu on vaid kuus protsenti, selgus Turu-uuringute ASi läbi viidud uuringust.

Veebruari lõpus viis Turu-uuringute AS läbi elanikkonna küsitluse, selgitamaks alkoholi ja alkoholipoliitikaga seonduvaid hoiakuid ja kogumaks tagasisidet kampaania «Joome poole vähem!» märgatavuse kohta.

Sarnaselt eelmise aasta tulemustega oli ka sel aastal toetus alkoholireklaami keelamisele valdav. Kokku pooldasid alkoholireklaami täielikku kaotamist Eestis 78 protsenti elanikest, neist 57 protsenti toetas ideed kindlalt, 21 protsenti pigem toetas. Kindlalt vastu oli vaid 6 protsenti elanikest ja pigem vastu 13 protsenti küsitletuist.

Ainuke elanikkonnagrupp, kus toetus alkoholireklaami keelule jäi napilt alla poole (48 protsenti), oli grupp, kes tarbib alkoholi sagedamini kui kord nädalas. Lääne-Eestis oli toetus alkoholireklaamikeelule 66 protsenti ja Lõuna-Eestis 73 protsenti – ehkki tugevalt pooldav, jäi nende piirkondade tulemus siiski alla ülejäänud Eestile ja Tallinnale, kus toetus reklaamikeelule oli üle 80 protsendi.

«Tulemused peaksid andma julgust valitsuse liikmetele, kelle laual alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse eelnõu praegu seisab ja juba kuu aega arutelujärge ootab,» sõnas Terve Eesti Sihtasutuse asutaja ja «Joome poole vähem!» kampaania eestvedaja Riina Raudne.  «Ehkki alkoholitööstuse väga tugevast suhtekorraldustööst meedias võib jääda mulje, nagu oleks alkoholireklaami piirangute vastu terve Eesti ettevõtlussektor tervikuna, on tegemist siiski ainult paari suure alkoholifirma ja nende katusorganisatsioonide loodud survestava kuvandiga. Suur osa Eesti elanikkonnast tajub alkoholireklaami negatiivsena ja valdav enamus eelistaks, et seda üldse ei oleks,» lisas ta.

Uuringus esitatud küsimus alkoholireklaami kohta kõlas nii: «Eestis on tubakareklaam keelatud – tubakat ei saa reklaamida televisioonis, raadios, trükiajakirjanduses, tänavatel ning spordi- ja kultuuriüritustel. Kas Teie meelest tuleks täpselt samamoodi keelata alkoholi reklaamimine?».

Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu selgitab, et küsimus töötati välja koos kampaania eestvedajatega: «Esitasime küsimuse selliselt, et inimestel oleks silme ees konkreetne Eestis aset leidev näide, millega võimalikku reklaamikeeldu võrrelda. Tubakareklaami keeld on selline näide. ‘Alkoholireklaami piirangute’ kohta küsida oleks mõttetu, ‘piirangud’ on liiga hajus termin, kuna reklaamikanaleid on erinevaid ja kombinatsioone lubatud reklaamiaegadest, -sisust ja -kanalitest on lõputult, siis on keeruline kirjeldada üht ideaalset stsenaariumit, millest kõik vastajad ühtmoodi aru saaksid.»

Riina Raudne lisas: «Selline küsimusepüstitus eos tüüpilise vastulause – ‘alkoholireklaamikeeld’ ei olevat Eestis Interneti ja piiriülese telelevi tõttu võimalik. Tubakareklaami keeld on hea näide, kuidas reklaamikeeld saab toimida ja reklaamimahtu Eestis oluliselt vähendada. Kuna tahame teada, milline on tunnetus täiskeelule, siis seda ka küsisime».

Tagasi üles