/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/11/19/268786t1h6e5d.jpg)
Lõppkokkuvõttes on odavam maksta igale inimesele teatud vanusest alates pensionit, mitte mõõta igal aastal, kas ta suudab teha tööd või on selle võime kaotanud, leiab Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni juht Kai Saks.
Kai Saks: pensionipiirita elu ei tule odavam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pensioniea kaotamine ei ole mõistlik mõte. Kui alternatiiv on töövõimetuspensioni määramine, siis lõpeb see tõenäoliselt sellega, et meil tekib tänasest palju rohkem pensionäre,» rääkis Saks Postimees.ee’le.
Kommenteerides Erik Ehasoo tänases Postimehes välja käidud ideed kaotada pensioniea vanusepiir meenutas ta, et üks taoline periood on juba olnud umbes viis aastat tagasi, kui muutusid puude määramise alused.
«Mõnes piirkonnas suurenes puudega inimeste arv lausa kordades,» meenutas ta.
Töövõimetuse laialdane määramine suurendab Saksa sõnul ka ebaõiglust, sest nõudlikum inimene või kõvemini kaebaja saab parema tulemuse (suurema töövõime kaotuse protsendi, suurema pensioni), kuid tagasihoidlik jääb kõigest ilma.
Vanaduspension on tema sõnul palju konkreetsem ja selgelt määratletav mõiste.
Ta meenutas, et inimesel on 75-80-aastaselt säilinud keskmiselt pool sellest kehalisest võimekusest, mis oli 25-30-aastaselt
«Kuigi rohkem inimesi elab selle vanuseni, pole ette näha, et meie võimekus oluliselt aeglasemalt väheneks,» kõneles Saks.
«Riigile on odavam kehtestada siiski vanusepiir, millest alates kõik hakkavad saama vanaduspensioni, mitte kulutada suuri summasid iga inimese iga-aastasele töövõime hindamisele.»
Noorte visioonifoorumi «Eesti tegijad 2018» korraldaja Erik Ehasoo käis tänase Postimehe arvamusküljel välja mõtte, et Eesti võiks näidata maailmale rahvastiku vananemisega seonduvate probleemide lahendamisel eeskuju ning kaotada pensioniea vanusepiiri.
Tema väitel muutuks nii mõtteviis – inimesed hakkaksid puhkama ka nooremana ning töötaksid, kuni tervis lubab. Süsteem soosiks aktiivset ühiskonda panustamist, mitte kollektiivset poolkohustuslikku puhkamist. Pensioni makstaks tema nägemuses sel juhul eakatele töövõimetuse eest.