Tabel: millised on keskmised trahvid praegu ja kui palju neid ära makstakse

Eelmisel esmaspäeval võttis riigikogu ootamatult parlamendi päevakorrast välja seadusemuudatused, millega tõstetakse väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurus neljalt eurolt kaheksale.

Nii saaks näiteks purjuspäi ilma helkurita jalutamise eest edaspidi trahvi maksimummääraks 800 eurot. Lihtsalt helkurita liikumise eest võiks trahvi teha kuni 80 eurot. Keskmises joobes juhtimise, samuti kiiruse ületamise eest üle 60 km/h tõuseks maksimummäär 2400 euroni jne.

Kuid millised on keskmised rahatrahvid praegu? PPA märkis, et alkoholijoobes helkuri mittekandmise eest määratakse tavaliselt karistus koos mõne muu rikkumisega, mistõttu pelgalt selle teo eest tulevikus 800-eurost karistust karta pole vaja.

Keskmised rahatrahvid (eurodes): 

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Joosep Kaasik selgitas, et PPA suunised on võrdväärsed igas prefektuuris. «Kui erinevates Eesti piirkondades pannakse toime sama väärtegu, siis ei tohi karistused olla oluliselt erinevad,» märkis ta.

Seega juhiste andmise eesmärk on Kaasiku sõnul karistuspraktika ühtlustamine. «Loomulikult peab otsuse tegija karistuse määramisel arvestama eelkõige karistusseadustiku põhimõtetega ning hindama konkreetse juhtumi asjaolusid,» sõnas ta.

Suuniseid karistuste määramiseks on Kaasiku sõnul siiani antud peamiselt liiklusväärtegude osas, kuna üle kolmveerandi politsei väärteomenetlustest on seotud liiklusrikkumisega.

«Karistuse määramisel võetakse arvesse väärteo üldist ohtlikkust ja võimalikke tagajärgi ning kehtib põhimõte, et esmakordne väheohtliku liiklusrikkumise toimepanija ei tohi saada suuremat karistust inimesest, kes on korda saatnud ohtlikuma väärteo ning on samalaadseid rikkumisi ka varem toime pannud,» märkis Kaasik.

«Juhistes esitatud trahvimäärad ei ole seotud piirkonnaga, kuna enamasti ei saa inimese elukohta või rikkumise asupaika seostada tema sissetuleku suuruse või muude asjaoludega, mis võiksid karistust mõjutada,» lisas Kaasik.

PPA arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivspetsialist Riina Kurgpõld ütles, et võrreldes 2014. aastaga paranes mullu trahvide laekumine kolme protsendi võrra ning võrreldes 2011. aastaga on laekumiste protsent kasvanud üle kümne protsendi. «Tuleb arvestada ka sellega, et osa trahve laekub hilinemisega, seda siis maksetähtaja ületamise või kohtutäiturite kaudu täitemenetlusse saadetud nõuete puhul,» täpsustas ta.

Maksetähtaja möödumisel saadab politsei kümne päeva jooksul nõude sundtäitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäitur alustab täitemenetluse ja üldjuhul on tal aega võlgnikult rahatrahvi sissenõudmiseks neli aastat

Rahatrahvi sissenõue aegub, kui seda ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul alates väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest.

«Kui võlgnikul ei ole vara nõude täitmiseks, teavitab kohtutäitur sellest PPAd. Seejärel on politseil võimalus kohtult taotleda asenduskaristuse määramist. Tasumata rahatrahvi on võimalik asendada arestiga, mida omakorda võib süüdlase nõusolekul asendada üldkasuliku tööga,» selgitas Kurgpõld.

PPA teeb rahatrahve väärteomenetluste raames. Menetlusliikide lõikes moodustavad kiirmenetlused kaks kolmandikku ja üldmenetlused kolmandiku väärteomenetlustest.

Trahvide laekumised mullu: