Pirita halduskogu esimeheks valiti Jüri Pihl (1)

Koosolekul andis Pihli toetuseks oma hääle seitse halduskogu liiget ja vastuhääli ei olnud. Uus esimees sõnas, et võtab vastu võimaluse juhtida halduskogu nii, et koosolekud mööduksid töiselt, konstruktiivselt, linnaosa vajadusi arvestavalt ja kogukonda ühendavalt.

«Halduskogu peab olema vajadusel kriitiline linna ja linnaosavalitsuse suhtes, kuid seda mitte põhjendamatult ning oskama ka koos asju ajada,» rõhutas Pihl, et eduks tuleb saavutada erakonnaülene omavaheline koostöö. «Suure poliitika võiks väikeses halduskogus kõrvale jätta,» leidis ta.

Oma eesmärgiks halduskogu esimehena nimetas ta ka seismist kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmise eest Pirital. «Haridusteemad on olnud ja on jätkuvalt tuulte keerises riigi hariduspoliitika tõttu, kuid peab mõistma, et hea kodulähedane kool on vajalik mitte ainult noortele õppuritele, vaid tervele kogukonnale.»

Halduskogu senisele esimehele Barbi Pilvrele esitati esmaspäevasel halduskogu koosolekul umbusaldusavaldus, mida täna arutati. Esimehe tagasikutsumist toetas seitse liiget. Umbusalduse sisse andnud halduskogu liige ja linnavolinik Kaja Laanmäe põhjendas Pilvre tagasikutsumist muu hulgas koostöö ja pikaajalise plaani puudumisega ning eksimustega, mis kokkuvõttes vähendasid koosolekute kvaliteeti ja halduskogu rolli linnaosas. «Olime usalduse senisesse esimehesse ja tema tööstiili kaotanud,» tõdes Laanmäe.

13-liikmelisse Pirita halduskogusse kuuluvad volinikud Keskerakonnast, Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Isamaa ja Res Publica Liidust, Reformierakonnast ja kaks erakonnatut. Reformierakonda ning IRLi kuuluvaid halduskogu liikmeid koosolekul ei olnud.

Pilvre leidis, et umbusaldusavaldus on seotud Kristiine linnaosas toimunud võimupöördega, kus keskerakonda esindava Vladimir Velmani asemel valiti esimeheks SDE liige Maris Sild. 

«Olen Pirita halduskogu juhtinud aastast 2009 oma parima äranägemise järgi. Olen oma tegevuses lähtunud alati avalikest ja mitte parteipoliitilistest huvidest, sest poliitikasse jõudsin kodanikuühiskonna, ennekõike Pirita Seltsi tegevuse kaudu. Olen alati seadnud esiplaanile piritalaste huvid ja suhtunud kriitiliselt kitsastest erahuvidest lähtuvatesse plaanidesse. Arvan ka, et suurtes, piritalaste elu mõjutavates küsimustes, nagu haridus või olulisemad kinnisvaraarendused, oleme Pirita halduskogus suutnud vältida parteipoliitilistest huvidest lähtuvat otsustamist ja arutanud küsimusi sisulistest kriteeriumidest lähtuvalt. 

Kahju, et keskerakondlikud halduskogu liikmed koostöös linnaosavalitsusega soovivad teistsugust tööstiili ja soovivad muuta halduskogu täiesti formaalseks üksuseks, mis on täielikult keskerakondliku linnavõimu kontrolli all ja kus lõpeb üldse igasugune küsimuste esitamine,» ütles Pilvre.

«Tean, et keskerakondlastele ei meeldi, et olen olnud kriitiline mitme nende parteile kasuliku ent lõpuni läbimõtlemata kinnisvaraarenduse suhtes ennekõike Pirita rannaalal. Kinnisvaraarendused on Pirital põhiline poliitiline teema, kus olen püüdnud lähtuda avalikest huvidest, et säilitada mõistlikul määral Pirita ajaloolist inimkeskset mastaapi. Samas olen halduskogu tööd juhtides vajalikuks pidanud olla dialoogis kinnisvaraarendajatega, mõistes eraomaniku õigustatud ootusi ja aru saades sellest, et ilma arendajateta Pirita elu hääbuks. 

Kindlasti ei ole ma oma tegevuses lähtunud parteikassa täitmise vajadustest kinnisvaraarendajate abil, vastupidiselt mõnele teisele erakonnale,» lisas ta.