Riigikogu ei otsusta sel nädalal trahvide tõstmist (4)

Õiguskomisjoni liige, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Raivo Aeg ütles Postimehele, et komisjoni liikmed soovisid veel enne lõpphääletust kohtuda justiitsministeeriumi esindajatega, kes analüüsivad trahvide mõju ja valmistavad ette ettepanekuid, kuidas süsteemi korrastada.

Aeg märkis, et kuna eelnõu vastuvõtmisega ei ole otsest kiiret, otsustati eelnõu lõpphääletus edasi lükata. Täiskogus toetas muudetud päevakorda 73, vastu oli üks ja erapooletuks jäi samuti üks riigikogu liige. Algse kava kohaselt pidanuks seadusemuudatuste kolmas lugemine toimuma sel kolmapäeval.

Aeg ei osanud veel öelda, millal komisjon justiitsministeeriumi esindajatega kohtub, kuid kinnitas, et pikalt pole põhjust sellega venitada. «Isegi kui analüüs pole veel lõpuni vormistatud, saab hetkeseisust ülevaate anda ja teha sellest järeldusi,» ütles Aeg.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Andres Anvelt kordas sotside varasemat seisukohta, et Eesti peaks üle minema inimese sissetulekust sõltuvale trahvisüsteemile, mida justiitsministeerium muu hulgas analüüsib ja millele avaldas täna toetust ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Joosep Kaasik.

Kaasik ütles Vikerraadio saates «Uudis+», et pikas perspektiivis oleks väga hea, kui väärteokaristused saaks siduda inimese sissetulekuga, nagu seda on tehtud näiteks Soomes. Tema sõnul võimaldaks selline süsteem määrata igale rikkujale karistuse, mis teda ka reaalselt mõjutaks.

Anvelti sõnul on niinimetatud õiglase trahvi kontseptsioon ka koalitsioonileppes ning justiitsministeerium on lubanud teemat analüüsida. «Me ootame, et justiitsminister tuleb peagi seda analüüsi tutvustama, et hiljemalt sügisel saaksime me riigikogus arutada trahvuide sidumist inimeste sissetulekutega,» lausus ta erakonna teatel.

Anvelt täpsustas Postimehele, et see ei tähenda siiski, nagu tuleks ka trahvimäärasid tõstva eelnõu vastuvõtmine lükata sügisesse. Tema sõnul vajavad ajale jalgu jäänud trahvimäärad nagunii tõstmist, samas on praegu poliitiliselt sobilik hetk, et kokku leppida, millal tehakse ära järgmine etapp ja seotakse trahvide suurus sissetulekuga.

Võimuleping näeb ette, et koalitsioon kaalub võimalust panna väärteotrahvide suurus sõltuvusse väärteo sooritanu sissetulekust, varalisest seisust ja ülalpeetavate arvust. Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt pidanuks väärteotrahvide suuruse ja määramispõhimõtete analüüs valmima juba mullu oktoobris.

Anvelti hinnangul täidaks selline süsteem märksa paremini trahvimise põhilist eesmärki, milleks on ära hoida uusi rikkumisi. «Õiglased trahvid teeksid meie tänavad turvalisemaks ja karistused reaalsemaks, ka aitaksid nad taastada inimeste õiglustunnet,» ütles Anvelt, kelle sõnul paneb sissetulekust sõltuv karistus oma teo üle ühtmoodi järele mõtlema nii alampalga saaja kui kõrgepalgalise töötaja. Kriminaalmenetluses toimib see juba üle kümne aasta, lisas ta.

Praegu riigikogu menetluses oleva eelnõu järgi tõuseks karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurus neljalt kaheksale eurole, mis tähendab, et näiteks purjuspäi ilma helkurita jalutamise eest saaks edaspidi trahvi teha kuni 800 eurot. Algselt plaaniti trahvimäära tõsta isegi 2,5 korda.

Trahviühiku tõusu õigustatakse väitega, et alates 2001. aastast pole need sama hästi kui tõusnud ning neil pole korrarikkujaile enam distsiplineerivat mõju. Viimane kosmeetiline muudatus tehti Eesti ühinemisel euroga 2011. aastal, kui trahviühik ümardati 3,8 eurolt neljale. Juba sel aastal arvestatakse riigieelarves trahvidest laekuva 10 miljoni lisaeuroga.

Praeguse eelnõu järgi peaksid muudatused jõustuma tänavu mais.