Põhjalahes toimunud maavärina registreerisid ka Eesti seismojaamad

Meie piirkonna jaoks haruldaselt suure magnituudiga värin, 4,1 raputas maju Soome ja Rootsi põhjaosades. «Kõik Eesti seismojaamad - Vasula, Matsalu ja Arbavere – registreerisid selle mõnesekundiliste vahedega,» rääkis Geoloogiakeskuse juhtiv seismoloog Heidi Soosalu.

Põhjalahe põhjas toimunud maavärina signaal jõudis Eesti seismojaamadesse veidi enam kui minuti pärast. «Seismilised lained liiguvad väga kiiresti. Umbes 650 kilomeetrit oli meie kõige põhjapoolsema, Arbavere jaamani, sinna jõudsid lained minut ja 15 sekundit hiljem. Skeemilt on näha, kuidas mõned sekundid jõudsid mööduda sellest, kui ühte jaama oli signaal juba saabunud, aga järgmisse veel mitte,» kirjeldas Soosalu.

Heidi Soosalu sõnul oli Soomes-Rootsis värinat päris laialdaselt tunda. «Maavärina kese jäi Põhjalahe Perämere merepinna alla, kuid seda inimesed siiski tundsid: majad vappusid ja voodid liikusid. Kuna see juhtus kohaliku aja järgi kesköö ajal, siis mõned magasid, aga mõned ikka täheldasid.»

«Meie piirkonna jaoks – Põhjamaad ja Balti riigid – oli see ikka suur maavärin, kuigi maailma mastaabis tühine,» lausus Soosalu. Meie piirkonnas toimub neljamagnituudist maavärinat haruharva. 1976. aastal toimus Osmussaare maavärin magnituudiga 4,5. «Üldiselt selliseid maavärinaid toimub sajandi vältel üksikuid,» kinnitas Soosalu.

Samas rääkis seimoloog, et nädalavahetuse maavärin polnud piirkonnas ajaloo kõige tugevam - Põhjalahe põhjas on tugevamaidki maavärinaid toimunud ning see ongi seismiliselt aktiivne piirkond. Ka 1898. aastal toimus Tormias 4,7-magnituudine värin.

«Meie registreerime sündmuse ja oleme teadlikud, et seismiline oht on meil küll madal, aga siiski on meil sellest arusaam. Enne Osmussaare maavärinatki peeti Eestit piirkonnaks, kus värinaid ei toimu,» kirjeldas Soosalu.