Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Eesti sai narkokoerte EMil teise koha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Alo Raun
Copy
Artikli foto
Foto: Maksu- ja tolliamet

Lätis Ventspilsis peetud Euroopa tolli narkokoerte meistrivõistlustel saavutasid maksu- ja tolliameti neljajalgsed abimehed auhinnalise teise koha.


Eesti võistkond sai 15.-20. septembrini peetud kuuendatel Tolli narkokoerte euroopa meistrivõistlustel teise koha 19 riigi konkurentsis, teatas maksu- ja tolliameti pressiesindaja.

Narkoainete otsimise arvestuses saavutas Lääne maksu- ja tollikeskuse narkokoer Lucky koos oma koerajuhiga esikoha, riikide arvestuses oli Eesti võistkond narkootikumide otsimises parim.

«Eesti osales sarnasel üritusel esimest korda, nii et tegelikult astusime tundmatusse, aga saime väga hästi hakkama, jäime väga rahule,» rääkis Eesti võistkonna juht Karin Kruusa, kes tunnistas, et võistlemisega kaasnes ka paras ports närvipinget. «Meie rõõm tulemuste teadasaamise järel oli mõõtmatu,» lisas Kruusa.

Võistlustel osales kokku 37 koera ja koerajuhti 19 riigist. Üldarvestuses tuli esimeseks Soome võistkond (942 punkti), Eesti oli teine (899 punkti) ning Läti kolmas (875 punkti).

Üldises individuaalarvestuses kuulusid Eestile 4. ja 7. koht. Eestit esindasid võistkonna juht Karin Kruusa ning narkokoerad Kirke ja Lucky koos koerajuhtidega.

Tolliasutuste narkokoerad võistlesid seekord järgmiste ülesannete täitmisel: 10 grammi heroiini otsimine veoautodest, 10 grammi kokaiini otsimine sõiduautodest, 5 grammi hašiši leidmine pagasist, 5 grammi marihuaana leidmine ruumist.

Narkoaineid otsitakse aja peale. Teise olulise osana määrab võistlejate paremuse kuulekus, mille puhul hinnatakse erinevaid elemente.

Kruusa sõnul kiideti eriti maksu- ja tolliameti narkokoerte otsimisoskusi.

«Öeldi, et see on perfektne ja et paremini ei saagi teha,» kiitis Kruusa. Samuti leidis äramärkimist Eesti koerte ja koerajuhtide omavaheline klapp ja koerte aktiivsus.

«Punkte kaotasime, nagu kohtunikud ütlesid, kosmeetiliste vigade tõttu - näiteks, et koer nuusutas pisut liiga kaua, enne kui aine asukoha markeeris,» täpsustas Kruusa.

Tema sõnul saadi võistlustelt sõnum, et koerte treenimisel midagi muuta pole vaja, samas peab tulevikus hoidma saavutatud taset.

Tagasi üles