Alar Tamm: laste löömine teeb jätkuvalt muret

«Jätkuvalt teeb muret laste löömine ja kehaline karistamine ning samuti hoiakud, mida täiskasvanud laste suhtes välja näitavad.

Lastekaitse liidu prioriteediks on viia läbi eestkostetööd, et saavutada ühiskonnas kokkulepe laste kehalise karistamise keelustamise osas ning viia selline väärtusnorm sisse ka lastekaitseseadusesse.

Loomulikult nõuab see teadmisi lapse kasvatusest, lapse arengust ja vanemluse toetamisest laiemalt. Minu käest ikka küsitakse, et me räägime muudkui laste õigustest, aga kuidas on kohustustega. Aga kui lapsed ei oska käituda või ei tea oma kohustusi, siis on täiskasvanute ülesanne seda neile õpetada.

Soovin, et lapsed saaksid rohkem võimalusi näiteks raadios või televisiooniuudistes rääkida ning et neid kaasataks aruteludesse. Suur osa demokraatia õppimisel ja edasiarendamisel on loomulikult koolil, mille kaudu ühiskond saab kõige efektiivsemalt eluks ettevalmistust läbi viia.

Tänavu astusime sammukese lähemale laste õiguste edendamisele - detsembris riigieelarve kolmandal arutlemisel riigikogus eraldati õiguskantsleri kantseleile täiendavalt juurde ligi kolm miljonit krooni laste õiguste järelevalve teostamiseks. See on olnud eelkõige MTÜ Lastekaitse Liidu pikaajalise selgituse, eestkoste ja lobitöö tulemus.

Eestis on siiski laste õiguste sisu mõistmisel ja tagamisel vaatenurk kitsas. Ressursi juurdeandmisel õiguskantsleri kantseleile oleme astunud ühe otsustava sammu lähemale laste ombudsmani ehk vahemehe ülesannete loomisele.

Loodan, et 2011.aastal õnnestub vastu võtta õiguskantsleri seaduse täiendamine laste ombudsmani ülesannetes, mille MTÜ Lastekaitse Liit valmistas ette ja esitas riigikogule juba käesoleva aasta juunis. Õiguskantsleri seaduse täiendamise loogika ja vajalikkus tuleneb laste õiguste edendamisest ja eelkõige mõistmisest.

Eestis ikkagi minu meelest vastandatakse lapsi ja täiskasvanuid: laste õigus ja täiskasvanute õigus. Eriti vajalik on laste õiguste ja huvide kaitse tagamine juhtudel, kus lapsevanemad näiteks lahutavad ja võitlevad oma õiguste eest, manipuleerides lastega.

Lisaks järelvalvele peab Eestis olema sõltumatu ja stabiilse finantseerimisega institutsiooniline lüli laste õiguste edendamiseks, mis oma sisus tähendab kaasalöömist lapsi puudutavas seadusandluses, tegema laiapõhjalist selgitus-, teavitus- ja arendustööd valdkondade vahel ja üleselt lapse õiguste sisu mõistmiseks.

Laste õigus on inimõiguse osa, mis on valdkondade ülene ja ühiskonna areng lapse positsiooni parandamiseks sõltub selle sisu mõistmisest. Lastekaitse on vaid üks meetod või tegutsemisviis laste õiguste kaitseks. Peame ühiskonna arengus lähtuma eesmärgist, et vajaksime lastekaitselist tegevust tulevikus vähem.

Kaitselise sekkumise peab üle võtma varajane märkamine ja ennetustöö. Meie väikeses ühiskonnas on vaja pidevalt ja iga päev tegeleda väärtustega, eriti pehmete väärtustega nagu hoolivus, lugupidamine, sõbralikkus, mis mängivad olulist rolli laste ettevalmistamisel.

On kiiduväärt, et vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumi seaduses on lõpuks sees § 44, mis käsitleb vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamist koolis ja samuti on oluline § 58 tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest õpilase suhtes, mida varem pole olnud. See on samm mõtlemise ja kvaliteedi poole, et turvalisus nõuab kõikide osapoolte hoiakute kujundamist, teadmisi, suhtlemisoskust, sekkumisloogika tundmist.

Ehk see, et kiusamine ja vägivald ei ole ühe lapse mure, vaid see on kogu klassi, perekonna, kooli ja ühiskonna mure ning teema.

Oluline on ka õppekavade osa, mis minu meelest rõhutab lapse isiksuse kujundamise loogikat, süsteemust ja integreeritust. See on tugev märk ja suund lapse ühiskonnaliikmeks kasvatamisel, suund laste õiguste edendamisel laste kaudu. Pean rõhutama väga alushariduse head õppekava. Hetkel jääb vist veel unelmatesse see, et protsessid, mida alustatud lasteaias, jätkuksid koolis.

Tunnustavalt peab rõhutama sotsiaalministeerium tegevust laste- ja perede arengukava loomisel. Ministeerium on tugevdanud laste- ja perede osakonda ning loodud on laiapõhjaline kaasamine ja töötavad kolm töörühma. Pisut on siiski ka põhjendatud kriitikat riigi võimekuse osas tagada seadusandlus ja rakendusmeetmed lastekaitse elluviimisel.

Kriitika seisneb selles, et lastekaitseseadus on äärmiselt formaalne. Eesti riik pole esitanud ikka veel Lapse Õiguste Komiteele aruannet lapse õiguste konventsiooni täitmise osas, kuigi tähtaeg oli aastal 2008. Siis lõppes ka riiklik laste õiguste tagamise strateegia.

Nihe on kolm aastat ja on äärmiselt kahetsusväärne, et riigil pole hetkel ühist laste õigusi edendavat ja lastekaitselist tegevuskava. Nagu mainisin, siis töö selles osas sotsiaalministeeriumi tasandil ja koordineerimisel siiski toimub.

Olulise tähtsusega oli ka perekonnaseaduse vastuvõtmine. Saime asjad taas liikuma, sest seaduse vastuvõtmise järgselt on vajalik ka selle rakendus. Perekonnaseaduse rakendamine eeldab minu meelest aga äärmiselt laiapõhjalist selgitustööd ja seda eelkõige just kohalikul tasandil lastekaitsetöötajate hulgas. Seda peab riik järgnevail aastail laiapõhjaliselt edendama.

Majanduslangus ja -kriis mõjutas ja mõjutab jätkuvalt perede toimetulekut, aga minu meelest äratas see inimesed nö letargiast taas ülesse. Minu meelest tõusis sel aastal taas kodanikuaktiivsus vabatahtliku lastekaitsetöö osas ja seda iseloomustavad ka uute võimaluste ning vahendite kaasamine laste aitamiseks.

Laste vaesuse leevendamise programmi raames korraldas MTÜ Lastekaitse Liit AEF kriisiprogramm toel 735 Tallinna lapsele tasuta suvepuhkuse Remniku õppe- ja puhkekeskuses. See oli tore ja meeldejääv kogemus paljude laste heaks. Programmis said võimaluse osaleda lapsed Tallinna lastekaitsetalituste kaudu. Lapsed, kelle vanemad olid toimetulekutoetuse saajad, lapsed, kes on õnnelikud, aga kelle võimalused pere toimetuleku kaudu on piiratud.

Äärmiselt edukas on olnud 1. juunil rahvusvahelisel lastekaitsepäeval alustatud koostöö Eesti Advokatuuriga. Eesti tippadvokaadid on osutanud lastevanematele tasuta nõustamisteenust perekonnaõiguste küsimustes - kokku sai sel aastal abi 165 inimest.

Septembris alustasime projektiga «Targalt internetis» , mille sisuks on turvaline internet ja selle tagamiseks seonduvat tegevused. Ikka selleks, et minimaliseerida ohte läbi teadlikkuse. Projekti esimene etapp viiakse ellu Euroopa Nõukogu toel 20 kuu jooksul. Luuakse ja juba on ka loodud teavitus- ja koolitusliin koostöös Tiigripüüe SA-ga.»