Donbaslased elavad keset miinivälju

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jaanus Piirsalureporter

13. märts 2016, 12:05

Hoiatav silt annab märku, et ümbruskonda on paigutatud miine. Kõige tüüpilisem lõksmiin on üle teeraja kulgev või puude vahele paigutatud traat, mis on ühendatud granaadiga. Foto: Jaanus Piirsalu

Donetski oblastis Mariupoli lähedal asuvas Granitnoje asula koolis on direktor Lõsja Kossõ sõnul poolteise sõja-aastaga lastele pähe tuubitud, et käiakse ainult mööda teed ja sellelt kuhugi kõrvale astuda ei tohi. Mitte ühtegi sammu. Sest tee kõrval võivad varitseda miinid.

«13-aastane meie kooli poiss jooksis hommikul õue tualetti ja sattus lõksmiini otsa. See oli jumala õnn, et ta ellu jäi, kuigi oli kaks kuud haiglas,» räägib rindelähedase külakooli juht.

«Miinid on siin igal pool! Kuna küla uus kalmistu jääb rinde vahele, siis pidime matmiseks hakkama kasutama vana kalmistut. Nüüd on nii, et iga kord, kui surnule hauda kaevame, siis palume jumalat, et miini otsa ei satuks ja ise surma ei saaks.»

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles