Anti mitu võimalust: kriminaalhooldaja nõudis Tartu jõhkardile vangistust (6)

Andrias Liivat tunnistati Viru maakohtu otsusega 2014. aasta augustis süüdi joobes juhtimises ning talle mõisteti karistuseks üheksa kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti kaheksa kuud ning 27 päeva vangistust. Karistusseadustiku järgi asendati mõistetud vangistus 534 tunni üldkasuliku tööga, mille ta pidi ära tegema 15 kuu jooksul. 

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati Liivatile ka kriminaalhooldusametnik. Ta pidi järgmina karistusseadustikus sätestatud kontrollnõudeid. Sisuliselt tähendab see, et Liivat pidi kriminaalhooldajaga koostööd tegema, andma oma liikumistest ja kohustuste täitmistest teada. Samuti ei tohtinud mees tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus ja see edastati kriminaalhooldusosakonnale täitmiseks septembris 2014.

Juba sama aasta oktoobris edastas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, kus ta taotles mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna Liivat ei olnud vaatamata korduvatele kutsetele kriminaalhooldusosakonda esmasele registreerimisele ilmunud ning ei elanud kohtu määratud elukohas, kinnitas justiitsministeerium.

Kohtuistung toimus novembris 2014, kuhu justiitsministeeriumi kinnitusel Liivat ei ilmunud. Seepeale kuulutati ta Tartu maakohtu määrusega tagaotsitavaks. Samal kuul mees ka tabati.

Kriminaalhooldaja taotlust hakati uuesti arutama sama aasta detsembris, kuid justiitsministeeriumi kinnitusel otsustas kohus meest siiski mitte vangi saata. 

Seda põhjusel, et Liivat väljendas kahetsust ja tema üldkasuliku töö tundide sooritamiseks oli jäänud veel ligi aasta.

Mullu veebruaris edastas kriminaalhooldusametnik kohtule taas erakorralise ettekande, kus ta taotles jällegi karistuse täitmisele pööramist. Nüüd juba põhjusel, et Liivat hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei täitnud registreerimiskohustust ja ei elanud kohtu määratud elukohas.

Mullu märtsis kuulutati mees jälle tagaotsitavaks, kuna talle polnud võimalik kohtukutset kätte toimetada.

Lõpuks peeti Liivat tagaotsitavana kinni esmaspäeva õhtul Jõgevamaal. Enne seda oli ta jõudnud Tartu kesklinnas koos kaaslastega kahtlustuste kohaselt teadvusetuks peksta ühe pereisa. Seda kõike nägi pealt ohvri väike poeg. 

Kohus otsustas lõpuks kolmapäeval kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldada ja talle määratud karistuse täitmisele pöörata.

Kohus selgitab, miks mehele teine võimalus anti

Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm selgitas, et 2014. aasta detsembris toimunud kohtuistungil kinnitas Andrias Liivat, et on enda valekäitumist mõistnud ning on valmis üldkasulikku tööd tegema ja ka käitumiskontrolli nõudeid järgima.

Tamme sõnul oli kohtuistungil selgunud, et Liivat ei olnud saanud kätte talle pärast kohtuotsuse jõustumist saadetud kriminaalhooldaja kutseid ilmuda tema juurde. Kutsed oli tähitud kirjana vastu võtnud tema õde, kes talle neid ei edastanud. «Pärast seda, kui Liivat sai teada, et on kohtu poolt kuulutatud tagaotsitavaks, pöördus ta viivitamatult ise politseisse ega varjanud end,» selgitas Tamm.

Seetõttu leidiski kohus, et kuna Liivat võttis politseiga ise ühendust, avaldas kontaktandmed, sai kriminaalhooldaja kontaktid, siis ei olnud alust arvata, et ta hakkaks karistuse täitmisest ka edaspidi kõrvale hoidma.

«Olid olemas kõik alused edaspidi edukaks üldkasuliku töö tegemiseks ja kriminaalhoolduse alustamiseks. Samuti oli tal sel ajal olemas kindel töö- ja elukoht,» kinnitas Tamm.  

Kuna süüdimõistetu kriminaalhooldus oli tol ajal alles hiljuti alanud ja tal on jäänud üldkasuliku töö sooritamiseks umbes veel üks aasta, leidis kohus, et talle tuleb anda võimalus näidata end edasise karistusaja jooksul positiivselt.

«Samas rõhutas kohus juba tookord, et juhul kui Liivat nõudeid ja kohustusi ei täida, siis pöörab kohus kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel karistuse täitmisele ja tal tuleb minna vangistust kandma.»