Anvelt: õigusriigis annab vihateo keelustamine vähemusele kaitsekilbi (13)

«Õigusriigis annab vihateo keelustamine vähemusele kaitsekilbi kuritegelike rünnete eest,» ütles Anvelt. «Täna saab tänaval inimesele kallaletungija karmimalt karistada, kui ta teeb seda rahakoti või suitsupaki nimel, ja leebemalt siis, kui ründe motiiviks on inimese nahavärv. Raha ei tohiks olla suurem väärtus kui inimese rassiline kuuluvus, usutunnistus, seksuaalne sättumus - kõik see, mis loob tema identiteedi ja inimväärikuse.»

Anvelt meenutas, et justiitsministeerium tegi juba neli aastat tagasi algust vihakõne kriminaliseerimisega ehk siis vastavate karistusseadustiku muudatuste väljatöötamisega.

«Ka 2015. aasta aprillis sõlmitud valitsuslepe deklareeris seda kui edasilükkamatut vajadust. Mingil hetkel protsess aga pidurdus ning otsad on praegu justiitsministri käes. Leian, et meil kõigil, aga eriti  justiitsministril, on kohustus sekkuda ennetavalt vihakõnedesse- ja tegudesse. Jääme ootama eelnõu, mida riigikogus edasi arutada,» ütles Anvelt.

Vihakuriteod seavad Anvelti sõnul ohtu ühiskonna rahumeelse kooseksisteerimise. «Populistlik kõikelubatavus teeb meid kergeks saagiks neile, kes nimetavad oma propagandas Eestit väikeseks vihariigiks ja ajaloo ebaõnnestumiseks,» rääkis Anvelt. «Võitlus vihakuritegude, sealhulgas vihakõnega ei tähenda aga kriitika lämmatamist. Paigas peavad olema selged piirid, kus normaalne ja konstruktiivne kriitika poliitikute ja poliitika või sotsiaalsete olude aadressil kandub üle ühiskonda ohustavaks tegevuseks.»

Anvelt peatus ka vajadusel ratifitseerida riigikogus kiiresti ja ilma kõrvalisi teemasid kaasamata Istanbuli konventsioon. «See on oluline samm naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ning tõkestamise teel,» lisas ta.