/nginx/o/2015/12/10/4785295t1hdb1d.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) toetas oma esmaspäevasel istungil Eesti seisukohti Euroopa Liidu välispiiri halduse seadustepaketi suhtes, millega nähakse muu hulgas ette Schengeni piirieeskirja muutmine ja kodanike kontrollimine Euroopa Liidu välispiiril.
Komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul on neid muudatusi ammu oodatud. Need aitaksid kaasa Euroopat tabanud rändekriisi leevendamisele. «Schengeni ala on jätkusuutlik ainult siis, kui välispiir on tõhusalt valvatud ja kaitstud,» ütles Palling riigikogu pressiteate vahendusel.
«Välispiiri halduse pakett on vajalik selleks, et need riigid, kes valvavad Euroopa Liidu välispiiri kohusetundlikult, poleks ohustatud nendest riikidest, kes kokkulepitud reegleid eiravad,» ütles Palling.
Komisjoni liikmed märkisid, et kodanike kontrollimine Euroopa Liidu välispiiril võib tekitada järjekordi näiteks lennujaamades. Pallingu sõnul laieneb Schengeni piirieeskirjade määrus kõigile, kuid liikmesriik võib teha erandeid ja teostada ainult sihipäraseid kontrolle. Tema sõnul ei ole Eesti piiriületuse mahtude juures praegu järjekordade olulist pikenemist ette näha.
Euroopa Liidu välispiiri halduse pakett koosneb neljast osast. Lisaks Euroopa ühtse reisidokumendi kehtestamisele ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste tagasisaatmiseks, Schengeni piirieeskirja muutmisele ning Euroopa Liidu kodanike kontrollimisele Euroopa Liidu välispiiril sisaldab see ka tõhusamat koostööd merel tegutsemise eest vastutavate Euroopa Liidu ametkondade vahel. Samuti sisaldab pakett suurema volitustega Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti loomist.
Tänaseks on liikmesriigid kokku leppinud luua 1500-liikmeline täiendav piirivalverühm, kus Eesti panus oleks kuni 20 liiget. Rühm moodustatakse liikmesriikide ressursside baasil.
Palling ütles Kreeka näite põhjal, et varem ei saanud liikmesriigid sinna piirkonda piisavalt abi saata, sest Kreeka ei ole palunud ametlikult abi. Uue korra kohaselt saaksid liikmesriigid sekkuda ka siis, kui üks liikmesriik seab ohtu Schengeni ala toimimise.
Loodav amet saab ulatusliku ja tõhusa ülevaate, et ta oleks võimeline tegema kindlaks, kas liikmesriigi piirihalduses esineb nõrku kohti, et hoida ära olukord, kus rändevoogude kasv tekitab tõsiseid probleeme välispiiril.
Paketi osas soovivad liikmesriigid ühtse seisukohani jõuda selle aasta juuni lõpuks. Pakett tuleb järgmisena arutusele neljapäeval Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel.