/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/10/05/4558245t1h87f5.jpg)
Eesti oli möödunud aastal asüülitaotlejate arvu poolest ELi liikmesriikide seas eelviimasel kohal, selgub Eurostati avaldatud andmetest.
Eesti on asüülitaotlejate arvult ELis tagantpoolt teine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurostati andmetel esitati eelmisel aastal Euroopa Liidu liikmesriikidele kokku 1 255 640 asüülitaotlust. Võrreldes 2014. aastal esitatud 562 680 asüülitaotlusega on esitatud taotluste arv kasvanud 123 protsenti.
Kõige rohkem asüülitaotlusi esitati möödunud aastal Saksamaal, Ungaris ja Rootsis ehk vastavalt 441 800, 174 435 ja 156 110 asüülitaotlust.
Soomes esitati mullu 32 150, Lätis 330 ja Leedus 275 asüülitaotlust.
Eestis esitati Eurostati andmetel möödunud aastal 225 ning tunamullu 145 taotlust. Aastaga tõusis seega Eesti ametivõimudele esitatud asüülitaotluste arv 54 protsenti.
Siseministeeriumi pressiesindaja täpsustas, et tegelikult oli möödunud aastal Eesti ametivõimudele esitatud asüülitaotluste arv 226 ning 2014. aastal 147.
Eestist vähem asüülitaotlusi esitati mullu EL-i liikmesriikidest vaid Horvaatias. Horvaatiast soovis mullu varjupaika vaid 140 inimest. Sloveenia ametivõimudele esitati mullu 260 ning Slovakkia ametvõimudele 270 varjupaigataotlust.