/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/04/15/2960730t1h6f81.jpg)
Eesti elanikud on arenguabi ja arengumaades vaesuse vähendamiseks antava abi tõhususe suhtes Euroopa Liidus kõige kahtlevamad, selgub Eurobaromeetri äsja avaldatud uuringu tulemustest.
Eestlased on ELi kõige skeptilisemad arenguabi andmise suhtes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Euroopa Liidus keskmiselt pidas inimeste aitamist arengumaades oluliseks 89 protsenti vastajaist, siis Eestis pidas seda tähtsaks 75 protsenti, ilmnes möödunud aasta lõpus läbi viidud küsitlusest.
Eesti vastajad leidsid ka kõige harvemini, et vaesuse vastu võitlemine arengumaades peaks olema üks ELi (43 protsenti) või Eesti valitsuse (16 protsenti) peamisi prioriteete. Euroopa Liidus keskmiselt pidas vaesuse vastu võitlemist arengumaades ELi üheks prioriteediks 69 protsenti ning oma riigi üheks prioriteediks 50 protsenti elanikest.
Kui Euroopa Liidus on mõlema seisukoha toetajate arv võrreldes 2014. aastal tehtud samasisulise uuringuga kasvanud viis protsendipunkti, siis Eestis on samades küsimustes pooldajate arv kolme protsendipunkti võrra vähenenud.
2014. aastaga võrreldes on Eestis ühtlasi seitsme protsendipunkti võrra kahanenud nende inimeste osakaal, kelle arvates arengumaadele antavat abi tuleks suurendada (54 protsenti). Euroopa Liidus keskmiselt pooldas arenguabi suurendamist 68 protsenti vastanutest.
Rohkem kui iga viienda (21 protsenti) Eesti inimese arvates tuleks sellist abi hoopis vähendada, ELis keskmiselt leidis sama 14 protsenti inimestest.
Eurobaromeetri uuring viidi läbi kõikjal Euroopa Liidus 28. novembrist kuni 7. detsembrini, Eestis küsitleti selle raames 1023 inimest.