Advendiaeg lööb annetajate kukrud valla

Annetustest saadav raha on haiglatele väga tähtis, kinnitasid otsekui ühest suust Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku juht Marika Kirss ja Tallinna lastehaigla toetusfondi juht Inna Kramer.

Näiteks Tallinna lastehaiglal poleks heategijate abita ühtegi kiirabiautot – kõik viis autot, poolteist kuni kaks miljonit krooni tükk, on ostetud annetuste eest. Tänavu sai haigla tänu annetajatele kõnniroboti, mis maksab 4,5 miljonit krooni.

Raha kulub hädavajalikule

Just seetõttu, et annetused kuluvad igapäevaseks tööks vajalikele asjadele, ei oskagi ei Kirss ega Kramer öelda, mis saaks, kui haiglatel tuleks läbi ajada pelgalt eelarverahaga. «Need ei ole mingid lukskaubad, mida annetuste eest ostetakse, vaid neid aparaate läheb laste ravimisel iga päev vaja,» rääkis Kirss. Annetajate abiga on tema kinnitusel ostetud näiteks kuvööse, jälgimismonitore ja mõnda palatisse ka televiisor.

Kui palju lapsi on tänu annetajatele abi saanud, ei saagi Kirsi sõnul kokku lugeda. TÜ kliinikumi lastekliinik ravib aastas 3500 last, visiite on 35 000. Tallinna lastehaiglas käib aastas ravil 12 000 last, neist 400 intensiivraviosakonnas.

Kuigi haiglaid on Eestis pisut üle kümne, saavad kõige rohkem annetusi just lastehaiglad. Annetusi tehakse nii tasulistele telefoninumbritele helistades kui ka pangaülekannetega. Kingitava summa suurus pole oluline, kinnitavad Kirss ja Kramer – peaasi, et see tuleb südamest ja läheb õigesse kohta.

Et just lastehaiglad annetustest lõviosa saavad, on Krameri sõnul tingitud sellest, et lastehaiglate juures tegutsevad heategevusfondid. Tartus on fond tegutsenud kümme, Tallinna lastehaigla toetusfond aga koguni 18 aastat. «Suurtes haiglates neid ei ole,» nentis Kramer, lisades, et ühelgi arstil pole oma töö kõrvalt aega annetuste kogumisega tegeleda, sest arvestamine, kuhu mida vaja on, ning selle järgi raha jagamine on täiskohaga töö.

Kuigi tundub, et Eesti inimesed on helded, ja pealekauba on haiglatel ka välismaalastest suurtoetajaid, on vajalikke asju ja seadmeid, millest arstid praegu vaid unistada võivad, küllaga.

Nimelt loetakse meditsiinitehnika elueaks viis-kuus aastat, Tallinna lastehaiglas on seadmete keskmine vanus aga seitse-kaheksa aastat, selgitas Kramer. Seetõttu kasutatakse näiteks ka vanu, ajast-arust kuvööse. «Meil on olnud selliseid olukordi, kus haiglas on nii palju lapsi, et vanad kuvöösid tuleb välja otsida,» kinnitas Kramer. «Haiglas võideldakse elu ja surma eest iga päev hoolimata sellest, kui uus või vana on aparatuur.»

Ta lisas, et kui annetuste toel uut tehnikat osta ei saaks, tuleks lihtsalt seadmete kasutusiga pikendada, hoida neid seitsme-kaheksa aasta asemel töös üheksa-kümme aastat. «Sedasi saaks hädapärast vajaliku tehtud, aga loomulikult tahame lastele pakkuda parimat, ja meil on hea meel, kui seda teha saame,» rääkis Kramer.

Jõuluaeg toob lisa

Seetõttu on advendiaeg annetuste kogujaile eriti rõõmus – Krameri sõnul kergitavad pühad annetused peaaegu kolmekordseks. «See aeg, kui inimesed hakkavad rohkem raha kinkima, algab juba novembris,» märkis ta. Ka koguvat tema sõnul menukust komme, et kingituse ostmise asemel kantakse raha lastehaiglale ja see, kellele kingitus mõeldud oli, saab vastava kaardikese – justkui oleks ta ise heateo teinud.
Lisaraha kogumiseks on peaaegu kõikide Eesti haiglate lastekliinikud või -osakonnad ja taastusravikeskused korraldanud ka heategvusüritusi.

Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus on selle juhi Priit Eelmäe sõnul viimase viie aasta jooksul osalenud kahes suuremas heategevusprojektis – 2008. aastal ETV saates «Jõulutunnel» ning  mitmel aastal MTÜ Tallinn Meeting ja panga  DnB Nord korraldatud teatejooksul. Spordiüritusel korraldatakse võistlusi nii lastele kui ka täiskasvanutele, kogutud raha eest peab Haapsallu kerkima mängupark ratastoolilastele.
«Jõulutunnelis» kogus keskus raha liikumis- ja kõnnianalüüsi labori sisustamiseks.