Kadunukese tuhastamine muutub Eestis üha levinumaks

Kui Rootsis näiteks kremeeritakse lausa 80 protsenti surnutest, siis Eestis jääb vastav number 30 protsendi kanti, vahendas Reporter.ee.

Baltimaade esimene krematoorium loodi 1993. aastal Pärnamäe kalmistule. Neli aastat hiljem avas Tallinna krematoorium osakonna ka Tartus. Täna asub lisaks Tallinnale ja Tartule krematoorium ka Jõhvis.

Hiljuti avas aga uksed matusebüroo Kristin vastvalminud krematoorium Harjumaal Kallavere lähistel.

«Eestis on praegu tendents selline olnud, et kasutatakse ärasaatmisel laenutuskirstu. See tähendab seda, et kui ärasaatmine ära lõpeb, siis võetakse surnu kirstust välja ja pannakse ahju pappkasti sees,»ütles matusebüroo Kristin juhatuse liige Sven-Erik Nielsen.

Nielsen ütles, et Skandinaavias ja Soomes on riigi poolt antud välja seadus, et surnuid tohib kremeerida ainult personaalses kirstus.

Maardu krematooriumis käivad asjad veidi teisiti kui mujal. Nimelt saab seal olla lahkunu juures kuni viimse sekundini, ehk just nii kaua kuni ahju uks sulgub. Selleks on lahkunu omakestele tehtud spetsiaalne ruum.

«Sellega on tagatud kindel kvaliteet ja see, et urnis on ainult selle õige inimese tuhk. Siis on inimesel süda rahul,» selgitas Nielsen.

Nielsen märkis, et tuhastamise matus on tavamatusest ka natuke odavam.

Pärnamäe krematooriumi hinnakirja järgi võib tuhastamise eest kasseerida kuni 4015 krooni. Maardu krematooriumis küsitakse aga sama ettevõtmise eest 3150 krooni. Puitkirstuga tuhastamise eest tuleb aga üle 700 krooni juurde maksta.