Sõna saavad eurosaadikud – kas meie peaministril on mõju või ei ole? (1)

Poliitikaväljaanne Politico asetas eile Eesti peaministri Taavi Rõivase koos veel kuue riigi liidriga nende hulka, kellel on täna alanud Euroopa Liidu ülemkogul kahes põhiküsimuses – rändekriis ja Brexit ehk Suurbritannia võimalik lahkumine EList – kõige väiksem mõju.

Europarlamendi saadik, parteitu Indrek Tarand ütles, et Eesti on väike riik, mistõttu on oma varjust raske kõrgemale hüpata.

«Aga muidugi, kui meil oleks haritud ja intelligentne peaminister, siis tema ainsaks läbilöögiks Brüsselis ei peaks olema eralennuki parkimine Merkeli lennuki kõrvale,» sõnas Tarand ja pakkus, et mõjukust saaks alati suurendada mõne nutika sõnavõtuga või sellega, kui pingelistes olukordades pakkuda n-ö hea diplomaadi teenuseid.

«Midagi pole teha, ega meie ekspertiis ei ole kõikidel teemadel selline, et ülejäänud riigid suu ammuli kuulama jäävad.

Tarand ei usu, et keegi Euroopas Rõivase arvamust kuulda võtaks. «Vaatamata sellele, et ka Euroopas on poliitbroilerlus teinud oma töö, on hariduslik taust ja probleemide analüüsivõime ikkagi erinevates kaalukategooriates. Ma ei usu, et keegi tahaks nii väga Taaviga sõbrustada,» lausus ta.

Suurbritannia EList lahkumise ärahoidmise juures on Tarandi sõnul tekkinud valitsusjuhtide seas nn ebapüha liit, kuhu kuuluvad Poola, Ungari, Slovakkia ja ka Tšehhi, kes leiavad ühest küljest, et pagulasi ja majandusmigrante tuleb kohelda võimalikult karmilt, samas nende enda inimesi, kes on pagenud Inglismaale paremate elutingimuste juurde, peaks kohtlema võrdselt brittidega.

Taavi Rõivast võib tema arvates kiita selle eest, et ta pole selle leeriga ühinenud. «Seesuguseid naljakaid rühmitusi tekib kogu aeg,» muigas Tarand.

Eurosaadik, keskerakondlane Yana Toom ütles, et talle mõjukuse tabel üllatusena ei tule. «Kui siin Brüsselis vaadata, keda kuulatakse, keda tsiteeritakse, siis kindlasti see pole kahjuks Eesti peaminister,» lausus ta.

Toomi sõnul on miljon teemat, mille puhul Eesti võiks rohkem sõna võtta, kuid Eesti ei tee seda. «Eesti valitsus reageerib teatud asjadele Brüsselis viimasena või eelviimasena, oodates ära kõik teised reaktsioonid, et siis olla selles n-ö ühises kooris. Kahju küll,» lisas Toom.

Toom selgitas, et kuigi Eesti on väga väike riik, on meil olnud ka poliitikuid, kes pole üldse suu peale kukkunud, tuues näiteks Lennart Meri, keda kuulati vaatamata sellele, et riik on väike ja mitte eriti rikas.

Andrus Ansip oskas end Toomi arvates rohkem kuulama panna kui Rõivas. «Ma pole sugugi nagu te teate Ansipi fänn, aga kui me võrdleme neid kahte poliitilist kuju, siis härra Rõivas on ikka väga kahvatu tegelane,» lausus ta.

Europarlamendi saadik Urmas Paet (RE) arvas, et Politico tabeli tulemus on suhteliselt loogiline. Loogika seisneb lihtsalt teemades – kui aktiivne ja initsiatiivikas üks või teine riik ühes või teises teemas on olnud, kui palju teinud omalt poolt ettepanekuid ja pakkumisi, olnud avatud lahenduste leidmisel. Midagi pole teha – objektiivne kriteerium on alati ka riigi suurus ja jõukus, leidis Paet.

«Ega nendel teemadel, mis Brexitit ja põgenikekriisi puudutab, Eesti ei ole mingeid erilisi ettepanekuid teinud ning initsiatiivi haaranud, mis on ka loogiline, sest nendel teemadel kõnelevad kõige rohkem need, kellel probleem on kõige suurem,» tõdes Paet.

Ideaalis võiksid tema arvates siiski kõik riigid, hoolimata sellest, kas üks või teine teema neile otseselt mõju avaldab, oma ettepanekud välja käia.

«Midagi pole teha, ega meie ekspertiis ei ole kõikidel teemadel selline, et ülejäänud riigid suu ammuli kuulama jäävad,» nentis ta.

Paet leiab, et mõjukuse pilt oleks kindlasti mõnevõrra teine ja meie positsioon parem, kui oleks analüüsitud näiteks riikide ettepanekuid ja hoiakuid Ukraina kriisi ja Venemaa arengute suhtes.

Ühiste huvide alusel grupeeruvad peaministrid Euroopa Liidus sageli. «Üritatakse koos esineda ja selle kaudu tugevamalt mõjuda,» lausus Paet ja tõi välja ELi eelarve, kus riigid, kes on netomaksjad ehk maksavad eelarvesse rohkem kui sealt vastu saavad, üritavad alati välja tulla ühiste positsioonidega.

Paeti sõnul ei peaks peaministri persooni küsimust ületähtsustama, kuid ta tõdes, et kindlasti omab mõju ka see, kui kaua üks või teine riigipea ametis on olnud ning saanud euroliidus oma otsest kontaktvõrgutikku luua. 2018. aastaks, mil Eesti alustab Euroopa Liidu eesistujamaana, peaksid Eestil Paeti hinnangul olema kõikides olulistes teemades väga selged positsioonid ja tegevusplaanid.

Paeti erakonnakaaslane Kaja Kallas arvas, et tabelist saab järeldada vaid seda, et nendes teemades, mis praegusel ülemkogul tähelepanu keskmes on, ei ole meie peaministril suurt mõju. «Kui oleks teemaks mingid digivaldkonna teemad, siis ma arvan, et meie peaminister oleks palju paremini positsioneeritud. Ma arvan, et on küll teemasid, kus meie oleme tugevamalt pildil,» ütles ta.

Kokkuvõttes asetab Politico kõige mõjukamateks Saksa kantsleri Angela Merkeli, Briti peaministri David Cameroni ja Itaalia peaministri Matteo Renzi.

Great way to understand the #EU summit - @PoliticoRyan's view of who matters round the table https://t.co/JZEnfZ5btB pic.twitter.com/ScCyBFnqe4

— Kate Day (@kate_day) February 17, 2016