/nginx/o/2015/07/15/4281253t1h0a46.jpg)
Möödunud aasta rekordsoojale kliimale avaldas suurt mõju ilmastikunähtus El Niño, mis aeg-ajalt pead tõstab. Küll aga ei ole see nähtus püsiv, mistõttu ei pea kartma, et keskmine temperatuur hakkabki nüüd selle tõttu iga aastaga tõusma.
Soojarekordite sünnile kaasa aidanud El Niño Eesti ilma suurt ei mõjuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA riikliku okeanoloogia ja atmosfääriameti (NOAA) andmeil oli jaanuari keskmine ülemaailmne temperatuur 13 kraadi Celsiuse järgi ehk pea kaks kraadi keskmisest kõrgem. Ka terve möödunud aasta oli kogu maailmas rekordiliselt soe.
Nii oli 2015. aasta keskmine maismaa ja ookeani pinna temperatuur 20. sajandi keskmisest kõrgem ligi ühe kraadi võrra, selgus NOAA raportist. See oli ühtlasi kõrgeim näitaja, mis on aastail 1880-2015 registreeritud.
/nginx/o/2016/02/18/5060507t1h545b.png)
Uue soojusrekordi põhjuseks peetakse inimtegevusest põhjustatud globaalset soojenemist ja El Niño mõju. Ka Tartu Ülikooli klimatoloogia professor Jaak Jaagus usub, et just viimane neist avaldas möödunud aastal kogu maailma kliimale suurt mõju.
«See toob USAsse kaasa sooja ja niisket õhku, aga Aafrikas on näiteks põuane sel alal. El Niño korral on ookeani pinnavesi tavalisest soojem,» selgitas ta.
Nii oligi äsja lõppenud jaanuar USAs keskmisest üle kahe kraadi soojem, mis teeb sellest teisel pool ookeani nüüdisajaloo palavaima jaanuari. Muuseas tähendas see seda, et Ühendriikides purunes kuumarekord üheksandat kuud järjest.
Jaagus märkis, et El Niño ei ole kindlasti nähtus, mis püsivat mõju avaldaks «See on aeg-ajalt korduv looduslik võnkumine ja praegu ta juhtub olema.»
Samal ajal kui USAs purunes jaanuaris järjekordne soojarekord, oli tänavune jaanuar meil Eestis tavapärasest tervelt neli kraadi külmem. Jaaguse sõnutsi ei avalda El Niño meie kliimale tõepoolest märkimisväärset mõju.
«Kui siis ainult kaudselt. Põhiliselt tegutseb ta Euroopast vaadates ikkagi teiselpool maakera,» selgitas ta.
Kui vaadata läinud aasta kliimat Eestis, selgub, et suurem osa kuudest olid ka meil tavapärasemast soojemad. Mullu olid keskmisest soojemad nii detsember, november, september, august, aprill, märts, veebruar kui ka jaanuar.
Kas edaspidi saamegi iga uue aasta alguses lugeda, kuidas mullune oli üle kogu maailma taas rekordsoe? Jaaguse sõnul see päris nii must-valge ei ole. «Looduslik võnkumine on igal juhul sees ja kindlasti tuleb ka külmemaid aegu. See ei ole kindlasti nii, et kõik ühtepidi käib.»
/nginx/o/2015/10/30/4646127t1hb2af.jpg)
Mis on El Niño?
El Niño – hispaania keeles vastsündinud Jeesusele viitav «poisike» – on ilmastikunähtus, mis toob kaasa Vaikse ookeani idaosa pindmise kihi soojenemise. El Niño tekib keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul (tavaliselt 4–7 aasta järel). Nähtusega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Lõuna-Ameerika läänerannikul ja põuad Austraalias ning Lõuna- ja Kagu-Aasias.
Anomaaliat põhjustab tuulte püsiv suunamuutus. Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ning pöörduvad ekvaatorile lähenedes avaookeanile (läände). Vee ärakanne pinnakihist põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul tõusuhoovuse, külm ning toitaineterikas vesi liigub ookeanisügavustest ülespoole, muutes Vaikse ookeani idaosa heaks kalastuspiirkonnaks.
El Niño puhul on veemasside liikumine piki Lõuna-Ameerika rannikut vastupidine. Püsivad läänekaartetuuled toovad Lõuna-Ameerika läänerannikule sooja ning toitainetevaese vee, mistõttu kalad surevad ja kliima muutub globaalsel tasandil. Võimsamat laadi El Niño puhul kaasnevad ka suured tormid ja üleujutused.
Fenomeni põhjustatud ilmastikumuutusi on mitmes uuringus seostatud ka globaalse soojenemise ja kasvuhooneefektiga, kuid paljud teadlased on selle seose olemasolu suhtes skeptilised.
El Niñoga on tihedalt seotud sellele vastandlik nähtus La Niña (hispaania keeles «väike tüdruk»), mis kipub järgnema El Niño faasile ja toob kaasa Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuuri järsu külmenemise 3–5 kraadi võrra. Lõuna-Ameerika ranniku ilm on sel puhul isegi tavalisest kuivem. Muuhulgas tugevnevad ja sagenevad La Niña ajal orkaanid Atlandi ookeanil.
El Niño ja La Niña ebaregulaarset vaheldumist nimetatakse ENSOks (El Niño Southern Oscillation).